Cleithracara maronii esimene mari

Uus akvarium on praeguseks käinud peaaegu kuu aega. Valgust annab endiselt vana akvaariumi kaks 30-vatist toru ja CO2 ei ole veel lisama hakanud. Taimed näitavad juba selgeid kasvamise märke. Kõige paremini on seda muidugi näha Aponogetonist, kuna selle puhul sai kruusa sisse pandud lehtedeta mugul. Jõulu ajal sai selgeks ka see, et ülevoolu kast ei ole soojenduspulgale õige koht. Kui akvaariumist vesi aurab, siis mingitel mulle veel mitte päris selgetel põhjustel hakkab veetase langema just ülevoolukastis. Igatahes kahe ööpevaga jäid pulgad kuivale ja üks läks seetõttu ka puruks. Õnneks oli see 50-vatine lisapulk, mis ma ajutiselt sinna panin, kuna ilmad külmad ja mind polnud iga päev ka kodu kütmas. Akvaariumi temperatuur on olnud enamasti vaid 21-22 kraadi. Akvaariumi praegune seis on selline:

26. detsembri hommikul üllatasid mind Cleitrhracara maroniid, kes olid ühe kivi täis munenud. Need kalad on mul elanud juba mitu aastat ja ma olin juba hakanud arvama, et mulle on sattunud kaks isast. Kas oli põhjus ruumipuuduses või teiste agressiivsemate liikide juuresolemine, aga nende kalade marja ma seni igatahes näinud ei olnud. Esimene laar läks igatahes aia taha, sest täna hommikuks olid enamus marjast vanemate hoolitsemisele vaatamata valgeks muutunud ja õhtuks oli kivi uuesti puhtaks tehtud. Jälle ikaldus.

Esimene kala uues akvaariumis

Taimed on akvaariumis nüüdseks juurdunud 2 nädalat. Valgust on seni suvalistel aegadel andnud vaid neli ühevatist ledi. Täna tõstsin ajutise lahendusena pool vana RIO 180 valgusest ehk 2x30W. Põlema hakkavad nad esialgu 3 tundi õhtuti ja tunni hommikul. Taimedest paar päeva hiljem kolis akvaariumisse kümmekond allasentimeetrist õunatigu, mõned tornteod ja kümmekond kirsikrevetti. Täna läks esimese kalana sisse ka üks OTO. Akvaarium ei ole ikka veel isegi vett täis.

2 pilti ka Esimene välguga ja teine ilma.

Jää hakkas liikuma

Juba märtsis valmis uue ja suurema koduse akvaariumi jaoks aluskapp. Kuid siis tuli vahepeal oluline osa palgast hoopis katuse vettpidavusse investeerida ning uue akvaariumi soetamine jäi mõneks ajaks soiku. Sügisel hakkasid aga asjad jälle liikuma ning praeguseks hetkeks olen jõudnud juba nii kaugele, et varsti tuleb taimi istutama hakata. Aga kõigest siiski järjekorras.

Esimene pilt on projektist, mille järgi Akvamees kasti kokku liimis. Pilt on tehtud Google Scetchupi abil. Pikemas perspektiivis saab sellest kunagi loodetavasti mereakvaarium või siis vähemalt sumbaga magevee akvaarium ja seda silmas pidades lasin põhja ka suhteliselt suured augud puurida ja ülevoolukasti kohe akvaariumi sisse kleepida. Esialgu hakkab aga vett filtreerima vana kavaariumi JBL CP500, nii et ülevoolukasti põhjas oleva auk jääb praegu lihtsalt kraaniga suletuks.

15. novembril saabus akvaarium ise. Väliste mõõtude järgi 396 liitrit, tegelik veehulk saab vist olema umbes 300 liitrit.
Samal ajal kui meister mu akvaariumit kokku liimis, tegelesin mina 3D tausta tegemisega. Tegemiseks kasutasin sinist 5 cm paksust vundamendi penoplasti. Esimese etapina liimisin akvaariumisilikooniga suurele plaadile mõned väiksemad plaaditükid. Kui silikoon kuivanud oli, siis modifitseerisin reljeefi veel kuumaõhupuhuriga. Kui ma kunagi peaks seda uuesti tegema, siis jätaks selle liimimise osa vahele ja kasutaks lihtsalt rohkem puhurit. Aga selle mõtteni jõudsin ma alles siis, kui taust juba valmis hakkas saama ja enam ei olnud uut tahvlit penot ka käepärast. Edasi katsin penoplasti Naks2-st tehtud seguga, mida oli toonitud Sarketi betoonipigmendiga. Ostsin 2 erinevat tooni pigmenti, terve pakk Naksi ja 1,5 potsikut pigmenti kulus enamvähem kõik ära ja tulemus sai lõpuks selline. Mõned kivid ja natuke kruusa tsementeerisin ka külge. Allolevalt pildilt on puudu veel paar puujuurikat.
Kui ma akvaariumi kätte sain, siis oli üllatuseks kastil keskel risti olev tugevdusklaas, tausta paigutamiseks tuli see sealt lahti lõigata. Leotasin tausta kokku peaaegu 2 nädalat akvaariumis. 1x vahetasin täielikult vett. Selle leotamise ajal seda risti riba ei olnud ja ühe pikkitugevduse sisse tekkis mõra. Ristitugevduse olemasolu vajadus sai sellega minu jaoks tõestatud ja ma kleepisin selle tagasi.

Devi ei müü enam ühesoonelisi madalpinge küttekaableid ja EBTherm ei võtnud vaeaks mu hinnapäringule vastata. Nii ma siis läksingi kergema vastupanu ja raha kokkuhoidmise teed, ning kiskusin oma vana 107 vatise kaabli välja veel töötava akvaariumi taimestiku juurte alt. See on uue akvaariumi jaoks küll natuke lühike, aga see annab tegelikult kujundada akvaariumis natuke erinevaid tingimusi. Piirkondi kus on põhjaküte ja soppe, kus seda pole. Samasugust vaheldust suurendan ma ka substraadi erinevusega. Selle dokumenteerimiseks ja hilisema taimekasvuga võrdlemiseks on 3 järgmist pilti.

Järgmisel pildil on keskel olev pruunikam laik JBL Aquabase substraat. Ääres on tavaline graniitliiv.
Valdavat osa akvaariumi põhja hakkab katma must kivipuru (Vetonit SR5)
Parema serva pruun ollus on AquaMedic Volcanit, selle tagumise kolmandiku all on ka JBLi substraati, ees on vulkaniit klaasini välja.
Taara: 25kg musta puru, 7kg vulkaniiti ja 5L Aquabasist.

Praeguseks hetkeks on akvaarium poolenisti vett täis ja paar tundi tagasi lükkasin 3 õunatigu tanki.

Esimesed kutsumata külalised kohal

Kui ma eelmises postituses juba rõõmustasin, et meil akvaariumis ka paljaslõpusega tigusid näha, siis nüüdseks on selgunud, et nad on tõesti olemas ja tegemist pole sugugi nii meeldivate tüüpidega, nagu ma varem olen alati arvanud. Tõenäoliselt tulid nad koos Zoanthusega, kuna see paistab olevat hetkel ka nende peamine rünnakuobjekt. Polüüp oli oma nädal aega üsna suletud olekus, kuni ma taipasin milles asi. Praeguseks olen kolooniat juba kaks korda Lugoli lahuses vannitanud ja olukord tundub paremaks minevat. Täna tegin ühest 3-4 mm pahalasest mikroskoobi all lühikese videolõigu.

Kauaoodatud uute loomade pildid

Juba ligi kaks nädalat on mereakvaariumis viis Kalakesest tellitud natuke suuremat looma. Alguses oli häda, et ei olnud ühtegi kaamerat käepärast ja hiljem kui pildid juba tehtud, siis polnud jälle aega neid üles riputada. Ja minu fotograafioskused jätavad ka endiselt ikka õppimisruumi. Aga siin need uuemad pildid siis tulevad. Kõigepealt üldpilt

Meriroos Condylactis gigantea

Meriroos Entacmaea quadricolor, kes on praeguseks kahjus suhteliselt varjulise peidukoha valinud omale

Pehme korall Capnella, kes juba nädalaga selgeid kasvamise märke näitas

Pehme korall Sacrophyton

Nööppolüüp Zoanthus, kes transpordiga natuke lagunes, aga tundub, et tükid on samuti oma elu elama hakanud

Aga see ei ole veel kõik. Väriseva käega küll, aga ikkagi õnnestus pildi peale saada ka üks väga paljaslõpusese teo moodi elukas, kes klaasi mööda ronis.

Hulkarjasusside mitmekesisus on samuti kasvanud ja täna roomas mööda kivi üks sell, kes mulle aasta tagasi siin blogis kirjeldatud lugu meelde tuletas ja käe natuke sügelema pani :)

Eile hommikul oli maja sügiseste ilmadega nii külmaks jahtunud, et ka akvaariumi temperatuur langes 22 kraadini, anemoonid olid ennast selle peale üsna kössi tõmmanud. Lõpuks pandi küll küte sisse, aga igaks juhuks ostsin akvaariumisse ka soojenduspulga, mis taimeriga ainult ööseks sisse lülitud. Tänaseks oli temperatuur jälle normis ja kõik tundub korras olevat. Sond on nädalavahetuseks pandud temperatuurimuutusi mõõtma, et seda asja peenemalt reguleerida.

Koduses väikses krevetiakvaariumis on ka uued elanikud - kaheksa sinisilmalist vikerkala Pseudomugil gertrudae.

Merisiiliku hommikuvõimlemine

Mereakvaariumisse lisandus eelmisel nädalal 2 uut elanikku: merisiilik Tripneustes gratilla ja krevett Stenopus hispidus. Viimane on küll peale esimesi päevi nüüd enamasti peidus olnud, nii et ei ole tast korralikku pilti veel saanudki. Ju on kesta vahetanud ja on seetõttu kartlikum. Siilik roomab aga aktiivselt mööda akvaariumit ringi ja tegi üks hommik võimlemist selle eelmises postis kirjeldatud tühjaks jäänud karbiga. Tõstis selle endale seljale...

...ja siis jälle maha. Ja nii mitu-mitu korda.

Siilikust veel üks natuke elavam pilt ka:


Lisaks on kividele ilmunud mõned torus elavad hulkharjasussid arvatavasti sugukonnast Sabellidae, kellest hetkel samuti veel korralikku pilti pole. Akvaariumi üldine väljanägemine pole viimase korraga võrreldes eriti muutunud.

Mõni uus korter läheb endiselt nagu soe sai...

15 juuliks oli vetikakoristustiim oma töö sisuliselt lõpetanud ja kivid, liiv ning tagasein jälle sama vetikavabad kui ennegi. Pilt on tehtud eile 20. juulil.


Ühtlasi avastasin eile ka, et vee ringlusega akvaariumis on mingi jama, skimmeri juurde viivast ülevoolust vesi justkui ei voolanud üldse. Igaks juhuks võtsin ette kõikide pumpade puhastuse. Ainult skimmeri oma jäi puutumata,kuna see tundus korralikult töötavat. Selgus, et viga ei olnudki mitte pumpade ummistumises, vaid filtrist akvaariumisse pumpava pumba väljalaske toru oli voolikust lahti ja see pump ajas vett ringi oma väikeses tagumises kambris, mitte ei lükanud seda akvaariumisse kivihunniku alla. Ja nii oli see olnud tõenäoliselt juba pikemat aega, kui mitte päris algusest peale. Ilmselt sellest mingit jama veel ei olnud, aga hea et jaole sain.
Kui ma erakvähid sisse tõin, siis esialgu ei pannud neile ühtegi lisateokoda. Ühe mageveeakvaariumist pärit tühja sebrateo koja panin paar päeva hiljem, aga see ei huvitanud kedagi, Eile oli Kaire tööl ja ta loovutas ühe oma teokarbi, mis kuskilt lõunamaa meredest kaasa on toodud. Juba umbes tunni aja pärast kolis üks vähk uude kinnisvarasse. Kahju et kolimisprotsess nägemata jäi. Pildil on vana ja hüljatud korter all ja uus hele korter koos peremehega juba kivi otsas.


Tuleb vist maja peal teokarpide korjandus korraldada, kõik on ju kuskilt midagi kaasa toonud. Eelmises postituses jäigi sellest vähist portreepilt üles panemata. Niisiis neljas erak lähivaates:

Mereakvaarium

Kontori akvaariumi ära kolimise postituse lõpus sai juba vihjatud, et see sai ette võetud uuele mereakvaariumile ruumi tegemiseks. Uus akvaarium on olemas olnud juba mõnda aega ja piltegi on juba piisavalt kogunenud, et midagi kirja panna. See postitus dubleerib tegelikult mingil määral ühe foorumi teema alguse otsa, aga järjepidavuse mõttes pean ikka siia ka mingi ajaloo kirja panema.

Akvaarium ise on AquaMedicu standartne komplekt Percula 120. Väliste mõõtude järgi 468 liitrit suur, reaalselt läks vett minu umbkaudsete arvestuste järgi sisse 380 liitrit. Akvaariumi käivitamise kuupäevaks kujunes 1. juuni 2009, see oli päev, kus lisaks 20 kg korallliivale lisasin 42 kg eluskivi. Akvaarium nägi peale seda välja selline:

10 päeva hiljem juba selline:


Jaanipäeval juba selline nagu all näha, pilt ise on küll tehtud 7. juulil, aga vahepeal eriti muutusi ei toimunud.


Kogu süsteemis olev lämmastik on tõenäoliselt seotud rohevetikasse ja Mulla poest, kust kogu see kupatus muretsetud on, soovitati esimesed kalad sisse tuua. Ma sain tegelikult Volodja käest natuke riielda, et ma destilleeritud vett kasutasin, mitte osmoosvett, nii et auramise kompensatsiooniks ilmselt tuleb mõnda aega kraanivett kasutada, võibolla jäängi kraanivee peale. Eks seda näita testid tulevikus, Tänase seisuga oli NO3 kraanivees 1-2 mg/l ja PO4 0.

Esimesed 2 ostetud akvaariumi elanikku on Zebrasoma xanthurum (kollase sabaga) ja Acanthurus blochii

Kalad olid tegelikult ehmatavalt kallid, eriti Zebrasoma, nii et nende esimesena toomine oli võibolla päris riskantne samm, samas on nad mõlemad parajad muruniidukid, nii et ehk saab üldpildi akvaariumis varsti kenamaks. Kahe kalaga see nädal asi ei piirdunud. Järgmisel päeval lisandusid puhastusmeeskonna hulka üks turbotigu (Turbo sp)ja 4 erakvähki. Viimaste täpses määramises pole ma veel päris kindel. Kindlasti ei ole nad päris samad, mis poes kassast läbi löödi, aga kuni ma neid kindlamalt tuvastanud pole, ei ole mõtet ka klaarima minna.

Paguristes cadenati

Calcinus elegans

Calcinus tibicen ?

Kui lambid on kustunud, siis näitavad end kivide peal roosad hulkharjasussid

Tänane testiring andis sellised tulemused:
pH= 8,4
KH= 4
Soolsus= 36,4
Temperatuur= 27,7 C
Mg= 860 mg/l
Ca= 440 mg/l
NO2= 0 mg/l
NO3= 0 mg/l
PO4= 0,5 mg/l
NH4= 0,24
NH on mõõdetud tegelikult 3 päeva tagasi ja ühikuks on mikromooli liitri kohta. Milligrammides teeb see vist 0,004, aga igatahes on tulemus eelnevatel nädalatel ka väiksem olnud.
Selle kohta peaks kunagi eraldi teema või vähemalt nimekirja tegema, kui palju miski maksma on läinud. Praeguse seisuga on kogukulu olnud umbes 40 000 krooni. Kui selle peale mõelda, siis ma omale koju vist ikka niipea mereakvaariumit tegema ei hakka :)

Kui Arno kaameraga koju jõudis, oli kilbik juba surnud...

Juba mõnda aega mõtlesin, et peaks ära proovima Triops cancriformis ehk kilbikute kasvatamise. Stardipaketi ostsin millalgi märtsis Tartu maantee Taibula poest, vahetult peale seda, kui Kaire oli kiidelnud, et ta oma lastele sealt mingid ürgkalaksesed sai. On ikka tobe nimi välja mõeldud müügi edendamiseks, aga see selleks. Kellel huvi, siis netist saab neid osta näiteks siit või kohalikelt vahendajatelt näiteks siit.

Esimene kolmandik mune läks minul igatahes aia taha. Kasutasin Elektra pudelivett, mis pärines kuskilt Värska kaevudest ja tõenäoliselt selles oli siis liiga palju kloriide. Teise kolmandiku panin aprilli lõpul hauduma destilleeritud vee ja Saaremaa vee segusse umbes 1:1. Sellest portsust kasvas üles 2 kilbikut ja mõned vesikirbud. Võimalik, et väikseid kilbikuid oli esialgu isegi rohkem kui kaks. Komplektis kaasas olnud ümaras plastiknõus oli väikeseid loomi suhteliselt raske üle lugeda. Igatahes millalgi mai teises pooles olid loomad piisavalt suured ja selleks ajaks oli neid kindlasti kaks. Mai viimastel päevadel olin kolm päeva järjest kodust ära ja tagasi tulles oli järel vaid üks kilbik. Teisest polnud järel mitte mingit äratuntavat jälge. Kuna nad kasvasid tõesti üsna kiiresti, siis oli anuma põhjas peaaegu pidevalt mõni tühi kest, nii et tegelikult ei saa isegi kindlalt öelda, kas oli see allesjäänu vana nahk või kadunu viimased jäänused ja kas allesjäänu pistis oma kaaslase nahka elusalt või suri see enne loomulikku surma.

Allesjäänud kilbik oli selleks ajaks piisavalt suur ja mul oli plaan ta krevetiakvaariumisse elama panna. Kuna ma aga ei teadnud, mis tema kaaslasega täpselt juhtus, siis tegi see natuke ettevaatlikuks, sest enamus krevette olid mõõtudelt temast juba väiksemad. Otsustasin, et riskin esialgu ainult ühe krevetiga ja vaatan, kuidas nad omavahel väikeses anumas läbi saavad. Ühtlasi ostsin ka Novaluxist väikese kandilise täisklaasist vaasi, mille ruumala on umbes 2,5 liitrit ehk ligikaudu sama, mis stardikomplekti kuulunud plastmassanumal. Vaasi klaasseinad ei ole ka just ideaalsed ja moonutusevabad, aga sisu jälgitavus paranes plastmasstopsiga võrreldes siiski oluliselt. Krevetiga kooselu sujus 2 ööpäeva täiesti rahulikult. Teise päeva õhtul tõin töölt ka kaamera, et seda minimaailmat pildistada. Hommikul kui pilte hakkasin tegema, oli kilbik kahjuks surnud. Pilte tegin sellegipoolest, sest ega neilt ju aru ei saa, kui ma ainult ühe üles panen :) Kilbiku vanus oli selleks hetkeks umbes 5 nädalat, nii et see võis olla isegi vanadussurm. Kolmandik mune on veel alles ja võibolla jõudsid need kaks midagi enne surma ka liiva sisse poetada. Seda on plaanis millalgi sügisepoole igatahes kontrollida.

Eraldi teemat ei hakka sellest tegema, aga üllatusena avastasin paar nädalat tagasi krevetiakvaariumist õied, mida ma varem tähele polnud pannud. Bacopa australis oli võibolla juba mitu nädalat õitsenud, aga kuna õied on suhteliselt väikesed ja tagasihoidlikud ning mina palju kodust ära, siis tuli see avastus suhteliselt hilja. Pildid said natuke udused.

Helsingi Sea Life ja Ahvenamaa haugid

Üleelmisel pühapäeval Ahvenamaale sõiduks Prismas viimaseid sisseoste tehes avastasin kassa juures, et seal jagatakse Helsingi Sea Life sooduskuponge. Selle külastamisest ei olnud meil reisi planeerimise ajal küll juttu olnud, aga igaks juhuks võtsin siiski kaasa, kuna ikkagi terve päev oli vaja Helsingis surnuks lüüa. Täiesti juhuslikult tuli mu reisikaaslastel minust 100% sõltumatult idee sinna minna ja siis mul oli muidugi tore nende kupongidega lehvitada, sest sisse sai nendega kaks ühe hinnaga. Täiskasvanu täishind oleks maksnud 14,5 eurot ehk selle väljapaneku kohta minu arust liiga palju nagu juba Monaco akvaariumi teemas kirjutasin.
Ei meeldinud mulle Helsingi akvaarium teisel korral eriti rohkem kui esimesel. Kuna Stockholmi muljed on ka suhteliselt värsked, siis kipub võrdlus just eelkõige sellega tulema. Helsingi kalade valik, akvaariumite suurus ja hulk on kindlasti tunduvalt suurem. Väljapaneku järjekord väga sarnane. Algas troopilise mageveega, mille kõrval olid ka samad mürgised konnad, siis suur ja peamine osa troopiliste meredega ja lõpus põhjamaade kohalikud mere- ja mageveekalad.
Mis mulle selle Sea Life juures ei meeldi, on palju kumeraid klaase ja igasugune mõtetu tilulilu mis on nii basseinide sisse uputatud kui ka väljaspool, silmatorkavalt kunstlikud dekoratsioonid, mida üldse vaja poleks. Samas lastele ilmselt meeldib ja samuti sellistele inimestele, kellele meeldib plastmassist luukeresid ja laevavrakke ka oma kodus akvaariumisse uputada. Ja ühtegi korralikku ja mitmekesist korallidega riffi ka ka ei mäleta, peamine rõhk ikka peaaegu et ainult kaladel. Meduuse oli ka lausa 2 eri liiki, selle eest plusspunktid.
Võibolla, et ma teadsin seda ka varem ja olen lihtsalt ära unustanud, aga kassas erinevaid soodustusi uurides avastasin, et Sea Life on tegelikult üleeuroopaline kett. Lisaks Helsingile olen alles eelmisel suvel, mis on ju ka suhteliselt alles, käinud Londoni Sea Lifes ja ega mul sellest külastusestki mingeid väga positiivseid üllatusi meeles ei ole. Õigupoolest ei mäleta ma sellest peaaegu midagi muud, kui et ei olnud midagi erilist. Ilmselt tuleb statistika mõttes kusagil kolmandas Sea Lifes veel ära käia,, enne kui otsustada, et kogu see kett ongi puhas turistilõks või siis ainult lastele mõeldud koht.
Ülejäänud aeg eelmise nädala teisest poolest kulus Ahvenamaal haugi püüdes. Minu isiklik skoor oli 3 kala, kes kõik said merre kasvama tagasi lastud. Pildil olev minu vist üldse elu esimene haug oli küll vist mittealamõõduline, aga kuna meil ei olnud paadis teda millegagi mõõta ja normi suhtes tekkis ka vaidlusi, siis lasime ta ikka tagasi. Oleks teadnud, et meie kogu saak tol esimesel päeval jääbki nii viletsaks kui et kuue peale üks ahven, siis poleks ehk lasknud :) Igatahes olid meie seltskonna kogenumad kalamehed ka arvamusel, et selle pärast ikka Ahvenamaale poleks küll sõita tasunud.

Lõpetuseks üks 2 aastat tagasi Norras tehtud pilt, et õiges kohas näkkab isegi minusugusel algajal :)

Stockholmi akvaarium

Kolmapäeval uuendasin oma tutvust Stockholmi akvaariumiga. Kunagi, kui ma seal esimest korda käisin, jättis see asutus vaatamata oma väiksusele ja tagasihoidlikule väljapanekule väga meeldiva mulje. See oli aga üsna mitu aastat tagasi juba ja siis ei olnud ka mul vist mingit suurema akvaariumi külastamise kogemust eelneva paari aasta jooksul olnud, millega Stockholmi võrrelda. Kui veel arvestada seda, et umbes aasta tagasi ma olin seal korra ukse taha jäänud kuna saabusin valel kuupäeval või kellaajal, siis ma isegi natuke pelgasin, et uus külastus võib mu meeldivad mälestused Stockholmi akvaariumist kui väga kenast kohakesest sootuks ära pühkida.
Tuleb tunnistada, et kogu asutus oli veel väiksem kui ma mäletasin. Esimeses saalis on troopiline vihmamets, kus öö ja päev vaheldub umbes 5 minutiliste perioodidena. Öösel sajab päris korralikult vihma ja isegi müristab. Mööda sildasid liikudes on võimalik kõigepealt vaadata kalu pealtvaates: piraajad, pacud, arowanad, paabusilmaahvenad, mingid sägad ja isegi jõerai. Hiljem saab samu kalu ka läbi klaasseina vaadata, sealt on näha ka natuke väiksemaid kalu. Valgust on vähe isegi "päeval". Samas ruumis on kaks terraariumi mürgiste aga väga värviliste konnadega.
Järgmises saalis on toopiliste merede väljapanek. Peamise basseini suurimateks kaladeks on üle meetri pikkused mureenid ja haid. Suuruselt järgmise akvaariumi suurus on juba üsna sellises mõõdus, mida võib ehk mõne rikkama asjaarmastaja kodustki leida. Lisaks neile kahele veel kümmekond väiksemat anumat ja 2 "lompi" põrandas,
Kolmanda saali nimi on Põhjala veed, kus eksponeeritakse kohalikke kalu ja muid veeelukaid. Kõige meeldejäävama mulje jättis meriforellide maimude akvaarium. Umbes 200-300 liitrises kastis on tuhatkond paarisentimeetripikkust meriforelli, kes väidetavalt on marjast välja hautud veebruaris. Ühes päris pisikeses umbes 3 liitrises anumas kus pole mingit tehnikat, elavad rõõmaslt mõned müsiidid. Kui ma ise Läänemere akvaariumit pidasin, siis mul ei õnnestunud kuidagi müsiide üle nädala elus hoida. Võibolla et viga oli siis akvaariumikaaslastes. Väike mägioja voolab sellest põhjala saalist kärestikku mööda alla otse maja kõrval/all olevasse merre. Eelmise korra käigust mul on justkui meeles info, et sedasama kärestikku pidi tulevad akvaariumist lahti lastud forellimaimud hiljem samasse kohta kudema.
Järgmises ruumis ongi juba nänni pood ja kohvik ning õues terrassil saab ka veel ringi vaadata. Kogu selle lõbu eest küsitakse täiskasvanult 80 SEKi ehk umbes 120 EEku ja üliõpilased allahindlust ei saa. Kui seda suurt haide basseini ei oleks, siis tõenäoliselt oleks Tallinna loomaaia troopikamaja akvaariumites rohkem vaatamist kui Stockholmis.
Tore oli see, et Kati oli nõus koos minuga selle väikese ringi läbi tegema ja ma sain ehk vähemalt oma teadmistega hiilata ja targa inimese mulje jätta :) Nii et vaatamata neile alguses välja toodud kartustele ja sellele järgnevale virisemisele väiksuse üle, jäid kokkuvõttes minu mälestused Stockholmi akvaariumist endiselt väga meeldivateks.

Kontori 240-liitrise viimane sissekanne

Uue, kohe-kohe saabuva mereakvaariumi jaoks oli vaja kontoris ruum vabastada ning seetõttu tuli ära kolida seni seda kohta kaunistanud akvaarium. Kolimine toimus pühapäeval ja suhteliselt kiirmeetodil. Umbes 2 tundi läks kalade välja püüdmisele ja akvaariumi tühjendamisele. Uude kohta kaasa vedasime umbes 100 liitrit vana vett. Kalad tegid natuke alla tunniajase sõidu termokastis. Põhjapinnase vahetasime uue vastu. Taimestik jäi samaks aga biomass vähenes tublisti. Filter on küll ehk natuke liiga must ja puhastamata, aga see peab veel vähemalt kuuks ajaks niimoodi jääma. Akvaariumi üles panemine, taimede istutamine ja kalade sisse laskmine võttis ka veidi üle kahe tunni, nii et kogu kolimise peale kokku umbes 5 tundi. Praeguseks ehk neljandal päeval mingeid kadusid ei ole. Crinumi osad lehed said natuke kannatada, tõenäoliselt said veidi külma, ei tahaks uskuda, et kuivamine üksi nii hullult mõjus. Ma pean nüüd oma floora ja fauna nimekirja siin lehel ka lühendama hakkama, sest seda akvaariumit ikka enam enda omaks pidada ei saa ja sissekandeid selle kohta tõenäoliselt enam ka ei tule. Lõpetuseks pilt uuest kohast.

Uue akvaariumi projekt: Aluskapp

Mõtted uue ja suurema akvaariumi soetamisest on ühel SASi põdeval inimesel ju pidevalt aga konkreetsed ideed ja plaanid hakkasid mu peas kuju võtma vist millalgi eelmise suve alguses. Novembris tegin esimesed konkreetsemad ettevalmistused ehk tõstsin vana akvaariumi teise kohta, et uuele ruumi teha. Sellest oli juttu siin. Kuna mul oli nüüd paar nädalat puhkust, siis võtsin ette aluskapi ehituse. Tegemist ei ole ainult akvaariumi aluse kapiga, vaid see ehitus vahetab välja ka mu vana arvutilaua ja ka "söögilaua".
Vana toanurk nägi välja selline: kahe laua vahelises augus seisis veel eelmisel aastal 180 liitrine akvaarium.
Sõrestik valmis. Raskus toetub kaheksale 18mm keermelatile ja ka kolmele püsti olevale puitkilpplaadile:

Ja pealmiseks pinnaks on 3m pikk, 60cm lai ja 4cm paks liimpuitplaat

Eesmised uksed käivad lahti hingedel, aga valepidi, st mitte keskelt vaid väljast, külgmised seinad käivad lihtsalt küljest ära.

Kapi sisse on võimalik mahutada sump, maksimaalse laiusega 30 cm ja pikkusega kasvõi 120 cm (ehk kuni 100 liitrit). Kõige suurem peavalu oli kogu seda kupatust loodi saada, kuna tegemist ikka üle 100 aasta vana laudpõrandaga.

Ja valmis ta saigi:)


Akvaariumi pikkuseks on arvestatud 120cm ja laius võib olla maksimaalselt 60 cm, 50 cm kõrguse juures teeks see 360 liitrit. Kapp peaks siis kannatama pooletonnist raskust. Millalgi peaks paksud külla kutsuma ja koormustesti tegema :)
Materjal koos kõige väiksemate pudinate ja ka mõnede soetatud töövahenditega läks kokku maksma 3500 krooni.
Akvaariumit veel tellinud ei ole ja ilmselt lähema kuu-paari jooksul veel ei telli ka. Tegelikult on kogu see ehitus ka sellise perspektiiviga, et sinna peale võiks panna hoopis mereakvaariumi, aga praegusel hetkel ei ole veel otsust, kas tuleb kohe meri või saab seal esialgu ikka mageveekast seisma. Kõigepealt on vaja mereakvaariumi pidamisega kontoris natuke kätt harjutada, aga see on juba uus teema...