300+ (7) Anthias (5) hädad (4) liigid (18) mage (28) meri (13) õied (5) reisid (5) sisustamine (11) teadus (4) teemast mööda (2) üldpildid (25) video (5)

Tuesday, February 19, 2008

Teadust kah...

Kõigepealt tuleb kohe öelda, et kogu seda allpool kirjeldatud tegevust ei võtnud ma ette mitte mingi probleemi lahendamiseks, vaid esiteks selle pärast, et tööle sai enne jõule soetatud üks riistapuu, mille võimalusi oli vaja proovida ja kasutama õppida ja teiseks tundus see lihtsalt huvitav.

Katsealune riist ise on YSI Multiparameter Water Quality Sonde 6600 V2, külge on talle kruvitud temperatuuri ja elektrijuhtivuse (soolsuse mõõtmiseks) sensor ning 3 optilist mõõteriista, mis mõõdavad vee hapnikusisaldust, klorofülli sisaldust ja hägusust. Sondil on olemas ka rõhuandur, mille järgi ta teab, kui sügaval vees ta parajasti asub. Selle teadmisega ei ole akvaariumis muidugi midagi eriti peale hakata. Nagu selgus, ei ole midagi eriti peale hakata ka hägususe andmetega, kuna näit oli mõlemas akvaariumis -1,7...-1,8 juures ja hüppas vahel harva päris meeletutesse kõrgustesse, kui arvatavasti mõni elukas anduri ees sebis - see sensor vajab ilmselt kalibreerimist. Sondi mõõtmisintervall oli mõlemas akvaariumis 5 minutit.

Kui juba mõõtmiseks läks, siis mõtlesin ka pH-d võimalikult tihti mõõta ja CO2 taset arvutada. pH mõõtmiseks oli Metrohm 704 pH-meeter. Ka see aparaat oli teoreetiliselt tuttuus selles mõttes, et seda ei olnud keegi veel kordagi kasutanud. Samas oli selle aparaadi soetamiseaasta vist 2000 ja arvestades seda, kui kiiresti elektroonilised pH elektroodid kasutuskõlbmatuks võivad muutuda, sai seda üsna põhjalikult kalibreeritud ja kontrollitud (kahe teise pH-meetriga ja mitme eri firma ja vanuse kalibreerimislahusega). Selle vaeva viitsisin ma ette võtta, kuna ühe akvaariumi pH tundus uskumatult madal. Aga need numbrid on õiged või siis ütleks, et täpsus on vähemalt ±0,2 .

Rio180

180 liitrine akvaarium, asustatud suhteliselt suurte kalade ja rohke taimestikuga. 9 kirevahvenlast, 2 Ancistrust ja 4 SAEd. Tõenäoliselt natuke üleasustatud, ei ole täpselt arvutanud . Soojenduseks on 100W küttekaabel pinnases, mida reguleerib Schego termostaat. Lisasoojenduseks võib pidada ka 4x30w lampe. Filtriks JBL CP 500, mis on küll kirjade järgi mõeldud natuke suurematele akvaariumitele, aga parem niipidi. Akvaarium saab korra nädalas sortsu KNO3 ja KPO4 ning tsitraatrauda, kui palju vees nitraate, fosfaate või rauda tegelikult on, seda ma ei ole viitsinud juba vähemalt aasta otsa vist mõõta... CO2 lisan tavalise mulliredeliga 20 mulli minutis. KH oli mõõtmiste alguses 2, loodetavasti see ei muutu eriti ööpäeva jooksul, igatahes ei viitsiks ma seda küll nii tihti mõõta nagu pH-d.

Sondi mõõtmistulemuste piltidel on halli taustaga märgitud öö ehk siis see aeg kui tuli kustunud. Katse mitmekesistamise mõttes oli kolmandal mõõtmise päeval sisse lülitatud ainult 2 lampi neljast.

Klorofülli numbrites mingit ööpäevatsüklit tuvastada ei õnnestunud, kõikide mõõtmiste keskmine oli 1,9 µg/l. Võrdluseks võiks tuua, et Soome lahes Tallinn-Helsinki liinil 4-5 meetri sügavusel oli see eelmise aasta juulist detsembrini umbes 2x kõrgem. Planktonivetikaid akvaariumi vees eriti ei esine.

Temperatuuri kõveralt on väga selgelt näha, kui palju loeb lampide mõju. Kui lampe ei põleks, toimuks kõikumine samas amplituudis nagu kolmanda öö teises pooles. Samuti on temperatuuri kõveralt näha, mis kell ma teisel ja neljandal päeval kaminasse tule tegin.

Hapniku hulk vees on samuti väga selge ja minu jaoks isegi natuke ootamatult järskude muutustega, kogu seeria keskmine kotsentrasioon oli 3,2 mg/l. Kahe lambi puudumine kolmandal päeval annab taimede hapnikutootmisel selgelt tunda. Filtri väljavool liigutab akvaariumis veepinda küll üsna aktiivselt, sellegipoolest võib selle pildi järgi öelda, et taimed on palju olulisemad kui see vee liigutamine. Viimane hoiab hapnikusisalduse vees hädapärast 20% juures. Ja miks on hapnikul päeval 2 maksimumi? Hommikutaimed ja õhtutaimed?

CO2 sisaldus, nagu selgub võiks isegi natuke kõrgem olla. Siin on ööpäest kõikumist ka juba natuke raskem kommenteerida, sest tuleb arvestada, et mõõtmiseid on harvem ja tulemus ei ole nii täpne. Püüdsin siiski nii õhtul kui hommikul teha paar mõõtmist ka siis kui tuli veel kustunud. Üldiselt nagu eeldada, oli päeva jooksul CO2 tase langeb ja öösel tõuseb. Erandiks jällegi see päev kui valgust vähem ja sellele järgnenud öö.

TDSi pilti ei hakanud tegema, aga numbrid tõusid suhteliselt ühtlaselt 0,386 g/l mõõtmiste alguses 0,397 g/l mõõtmiste lõpuks. Sellest võib vist välja arvutada ära auranud vee hulga.

Kontori 240 liitrit

Ka selles akvaariumis on taimi üsna rohkesti . Kalad on siis üldiselt pigem sellised väiksemamõõdulised, kuid neid on palju ja tõenäoliselt on ka siin tegemist pigem üleasustusega. Filter on siingi JBL CP 500. Soojenduseks Jägeri 150W pulk ja lampideks 2x54W. CO2 ega väetisi vette ei lisa, pinnases on Azoo väetisekuule. KH on 0! No päris 0 ta ilmselt ei ole, aga alla 0,5. Nii väikeseid numbreid on Sera testiga üsna keeruline juba mõõta. 5 ml vee asemel võib võtta küll 10 või 15 ml, aga sellist kogust vett värvib 1 tilk reagenti juba nii imevähe, et värvist ei saa suurt midagi aru. Igatahes CO2 arvutamiseks ma kasutasin KH numbrit 0,3, sest nulliga ei ole ju mõtet korrutada.

Kuna selle akvaariumi puhul ei ole erinevaid valguserezhiime kasutada võimalik, sai mõõtmisseeria lühem.

Temperatuurile annavad lambid päeval ka selles akvaariumis oma ligi kahekraadise panuse. Klorofülli keskmine kah sama, mis esimeseski akvaariumis.

Hapniku sisaldus ei lange selles akvaariumis nii madalale kui teises, kalade ja taimede kogubiomass vee hulga suhtes on siin akvaariumis ka ilmselt väiksem. Tegelikult selle teksti kirjutamise ajal mul sond endiselt mõõdab akvaariumis, hilisematelt piltidelt saab vaadata, kas ka selles akvaariumis on päeval kaks hapnikumaksimumi.

Ja nüüd siis pH. pH joonisel pole ööd märgitud ja ajateljel pole mõõtmised üksteisest õigel kaugusel. „Öö” oli kella 17.26 ja 9.21 vahel. 13 mõõtmise keskmine oli 5.13, miinimum 5,07 maksimum 5,30. CO2 sellesse akvaariumisse ei lisa. Arvutatud CO2 numbrid on tõenäoliselt valed, sest kalad tunnevad ennast hästi. Valede CO2 numbrite põhjus on esiteks kindlasti ebatäpne KH ja võibolla ka see, et see arvutusvalem ei kehti nii madala pH juures. Või ei kehti see samadel põhjustel, miks pH on nii madal, misiganes põhjused need siis võivad olla? Kui ma alustasin juttu sellega, et ma ei teinud mõõtmisi mingi probleemi lahendamiseks, siis kas nüüd tundub, et ma olen vähemalt mingi probleemi leidnud ?

Nagu näha ka TDSi jooniselt hüppab lahustunud soolade hulk pimeduses palju kõrgemale tasemele kui valges. Hetkega tõuseb ja hetkega langeb. Mingi puhver on viimasel piiril, aga mis täpselt? Esimese asjana peaks vist KH ja GH ka pimedal ajal ära mõõtma.

Aparaadid ja elanike suhtumine nendesse...

Florimeetri sinine tuluke

"Siit sai ju varem otse..."Miks enamasti oli hägusus -1,8 ja vahel 1008...



Sunday, February 17, 2008

Ujumisruumi juurde

Rio180 parempoolne nurk oli Cryptocoryne crispatulat ja Bacopa carolinianat juba nii täis kasvanud, et tuli teha suurem taimede väljarookimine. Ahvenatele meeldis ennast küll selles pusas peita, aga samas nüüd tundub, et nad ka vabaneva ruumi üle head meelt tunnevad.

Pilt enne......ja peale eilset rookimist
Harvendatud sai ka teisi taimi, Aponogeton ulvaceus tagantnurgast keskele ümber paigutatud ja ka üks uus võsu Ecinodorust sellest natuke paremale istutatud. Kui see viimane piisavalt kosub, siis praeguse paremal servas ja natuke liiga ees olev saab välja visatud.

Üleeile õhtul oli punakurkude poolt üks kivi marja täis lastud, aga juba päev hiljem oli näha, et enamus sellest oli nii või teisiti hallitama läinud, siis keerasin selle kivi ka ümberkorralduste käigus julmalt ümber. Isegi kui sealt keegi oleks koorunud, siis lähen ma nädla pärast nagunii reisile ja vaevalt keegi noortest selle üle elaks.
Singeri akvaariumis on ripsussid jälle üsna arvukaks muutunud, vahel pole neid üldse näha, aga vahel kui natuke jälgida on võimalik korraga isegi kümmekond ussi leida. Nii hull see asi siiski ei paista olema, et midagi konreetset ette hakata võtma.

Monday, February 11, 2008

Õied

Väike kronoloogilises järjekorras väljanäitus õitest, mida ma oma akvaariumites olen näinud.

Esimene tagasihoidlik õieke - Pistia stratiotes. Pildile jäi 2005 aasta lõpus. Kuna need õied on tõesti üsna märkamatud, siis võis ta juba tunduvalt varem õitseda. Seda taime mul enam üheski kastis ei ole.Järgmisena näitas õisi Echinodorus "Red Flame" millalgi märtsis 2006. Selle taime õisi on seni kõige rohkem olnud. Sobivates tingimustes teeb ta seda vist peaaegu pidevalt. Hetkel taime vaid 1 põõsas 180 liitrises ja see ka parasjagu õitseb...

Crinum natans - õied kontori akvaariumis juunis 2007. Lõhn oli sama hea kui õied ilusad. Kahjuks olin ma komandeeringus suurema osa sellest nädalast, kui seda ilu nautida oli võimalik. Uus õiepung tekkis detsembri alguses, aga umbes poolest tunnist vastu T5 valgustoru olemist põhjustas piisavalt ägeda põletuse ja mingeid õisi sellest pungast ei saanudki.

Vesiroosi Nymphaea lotus (zenkeri) õis koos ööliblikaga augustis 2007 koduses 180 liitrises. Hetkel on see taim "õpetatud" lehti mitte veepinnani kasvatama, mis tähendab, et ka uusi õisi ei ole lähemal ajal oodata. Õite saamiseks peavad lehed olema veepinnal, aga siis varjab ta kiiresti kõigi teiste eest valguse.