Kolimine Vol.1

Siin on suhteliselt pikalt vaikus olnud, sest seoses uude korterisse kolimisega on kogu aur läinud remondi lõpetamise peale ja üldse on suur osa elust praegu pappkastidesse pakitud. Akvaariumid on pidanud viimased kuud üsna autopiloodi peal hakkama saama. Sellegipoolest kõik toimis. Suures magevee kastis said skalaarid suguküpseks ja on vähemalt korra marjaga maha saanud. Mereakvaariumisse ei tahtnud ka enne kolimist enam midagi uut sisse tuua. Nüüd on aga asi nii kaugel, et alates 17.oktoobrist oleme suhteliselt ametlikult sisse kolinud. Mereakvaariumi tõin ära nädal hiljem. Viimane pilt vanas kohas:

Kogu see kivihunnik mahtus  koos u 10 liitri veega ilusti termokasti, sinna peale panin eraldi kilekotis veel ka kala ja teises kilekotis ikka veel üsna väikesed koralide fraagid. Ülejäänud vee lasin 30-liitrisesse kanistrisse ja võtsin samuti kaasa. Akvaariumi põhja jäi liiv ja umbes paari sentimeetri jagu vett. Tagaseina küljest kahte pehmet looma ei hakanud lahti koukima. Akvaarium sai kilega kaetud ja ühe suurema musta plastmassvanni sees autoga uude kohta sõidutatud. Sõidu ajal loksus liiva alt üsna palju saasta välja, nii et uues kohas esialgu tuli osa kanistriga kaasa võetud veest akvaariumisse kallata ja natuke sifoonimisega tegeletud. Edasi läksid kivid ja järele jäänud vana vesi jälle kasti üsna suvaliselt. Eheimi filter ka järgi ja nii ma lasin õhtuni umbes pooltäis akvaariumis veel selgineda. Õhtul tõstsin kivid oma esialgsesse lõplikku positsiooni, lasin kala ka kilekotist välja ja panin akvaariumi jälle vett täis. Osa veest oli siis uus.
Kuna akvaarium asub praegu ajutiselt väikesel kapil, mitte riiulis nagu enne, siis tuli järgmisel päeval ka jube suvel alustatud valgusti lõpuni valmis ehitada, korpus oli juba suvel alumiiniumprofiilidest kokku kruvitud-needitud, tegemata oli lambitorude installeerimine. Esialgu läksid lambid ilma reflektoriteta.
Valgusti nurk näeb välja selline:

 Kolmandal päeval tegin igaks juhuks veel filtrile suurpuhastuse ja väikese veevahetuse ning panin igaks juhuks natuke sütt ka sisse, aga see oli juba pigem selline "tagasi rutiinsete veevahetuste juurde" liigutus. Igatahes läks see kõik suhteliselt lihtsalt ja kadudeta. Väike vetikaprobleem on arenemas , aga ehk ei lähe väga hulluks. Kogu kupatus näeb praegu välja selline:

Ainuke asi, et nagu juba mainitud on akvaarium esialgu ajutisel kohal, sest tema originaalaluseks olev riiul on hetkel lahtivõetud olekus värvimisel. Nii et üks ümbertõstmine ootab seda kasti lähiajal veel ees. Aga see kõik on alles kerge sissejuhatus suure mageveeakvaariumi kolimiseks. Selle koha pealt mul ei ole veel isegi ideed, kas see tuleb kah samale alusele või hoopis uuele, isegi tähtaega pole endale veel seadnud, aga karta on, et enne tuleb euro...

Kuidas pidada kirsikrevette koos röövkaladega?

Vastus: krevetid elavad välisfiltris :)
Kuna mu suures kastis on on ülevoolusektsioon, siis krevetiakvaariumi likvideerimisel panin mõned krevetid sinna elama. JBLi sissevoolu sõel on piisavalt hõre, et väiksemad krevetid sealt läbi mahuks, aga paar rasvasemat püsib pidevalt ikka ka nähtaval. Filtri toru ümber kasvab veel Java sammal, nii et kokku on see 10x12 cm põhjaga ja 50 cm kõrge ülevoolusektsioon krevettidele turvaline asupaik. Suured kalad küll vahel uudistavad seda sööki läbi klaasi, aga üldiselt nad teavad, et sealt midagi kätte ei saa.

Kui ma aprillis viimati filtri lahti võtsin, siis leidsin makaronide vahelt mõned krevetid. Nüüd eelmine nädal uuesti filtrit puhastades tuli neid sealt välja oma 40 (kõik ei ole pildil). Krevetid mitte ainult ei jää filtris makaronide vahel ellu vaid ka paljunevad. Võimalik muidugi, et paljunemine toimub akvaariumis, aga täiskasvanuks on nad igatahes võimelised ka filtris kasvama.

Üle kammi käivad krevettidel külas teod. Labatigude paljunemine toimub vist ka tegelikult ainult krevettide osakonnas. Kusagil mujal ma ei ole marja märganud. Täna hommikul aga hüppas üle kammi Cleithracara maronii. See hüpe oli küll vist minu kolistamisesest põhjustatud ehmatuse tagajärg, mitte suure krevetiisu põhjustatud. Igatahes koukisin ma ta seat enne selle isu tekkimist välja. Enamus filtrist välja püütud krevette on vist jälle seal tagasi. Nähtaval on endiselt vaid mõned üksikud. Nende hulgas ka  suurim ja punaseim emane.

Kuumalaine ohvreid ei põhjustanud. Veetemperatuur oli küll 32-33 ja seda isegi vaatamata sellele, et lamp mõni päev üldse ei põlenud.

Teeseen

Täiesti ülekohtuselt olen ma oma blogis seni täiesti ära unustanud veel ühe veeeluka, kes mul juba neli aastat omaette viieliitrises purgis elab. Mõnes mõttes võib seda isegi pidada esimeseks purgis peetud elukaks, kelle eest lapsena hoolt sai kantud. Siis ta oli muidugi rohkem vanaema oma, aga küllalt tihti tuli minulgi teda pesta ja talle uus tee valmis teha. Igatahes mulle on see jook juba väga varasest noorusest väga maitsenud ja kui mõni aasta tagasi seda ühe tuttava majapidamises jälle nägin, sai kohe pool endasse mangutud.
Kes teab, see teab, kes ei tea, aga tahab teada võib lugeda näiteks terviselehest. Väljamaa keeles teatakse teda peamiselt kombucha nime all. Väidetavalt tervisele igatepidi hea, aga mina pean teda ikka selle pärast, et seenevesi mulle lihtsalt maitseb.

Hulkharjasuss ronis pinnale

Suures mereakvaariumis võttis üks korralik lõõrikas kätte ja ronis veepinnale ringi vaatama...

Montaazhivahust tagasein mereakvaariumile

Aeg avalikustada oma koduse nanomere projekt.
Töö juures asuva akvaariumiga on nüüd kolmveerand aastat kätt harjutatud, esimesed vitsad kätte saadud ja veidike asjast ettekujutust kogutud. Kooliraha on kulutatud õnneks ka peamiselt tööandja taskust. Aga ikka tahaks ju rohkem ja erinevaid asju proovida, mingi areng peab pidevalt toimuma. Väga harva viitsin ma näiteks nii kaua tööl olla, et vaadata, mis akvaariumis öösel toimub. Otsus, et kunagi saab mul ka kodus mereakvaarium olema, sai ka juba tegelikult mitu aastat tagasi tehtud.
Kuna ruumi on piiratult, siis uue sisustuse jaoks lõpetas tegevuse krevettide akvaarium. Klaaskast ja selle asukoht riiulis olid ka ainukesed, mida uues projektis kasutada saab.
Akvaariumi mõõtmed on 65x30x30cm, maht väliste mõõtude järgi 58,5 liitrit või siis 15 gallonit. Valgustama hakkavad 24w T5 torud ja filtriks Eheim Ecco 2233. Ostetud on ka Tunze Nano DOC 9002 skimmer, aga seda proovides selgus, et samas ruumis magamiseks on aparat veidi liiga lärmakas ja ega ta ilus vaadata ka pole. Vähemalt esialgu üritan ilma skimmerita hakkama saada.
Väljamaa foorumeid lugedes hakkas mulle meeldima idee polüuretaanvahust tagaseinast ja kuna kogu projekt nagunii selline eksperimentaalne on, siis otsustasin ka selle ära proovida. Spetsiaalne tume PU-vaht, mida lombi taga selliseks otstarbeks üldiselt soovutatakse ja mis ultravioletti kannatab, tundus Euroopas olevat kättesaamatu defitsiitkaup. USAst tellida tundus liiga kallis, pealegi sellist kaupa ei taheta eriti lennukisse ka lubada. Otsustasin proovida tavalisega ja vahtu UV eest võimalikult palju korallitükkide ja muude objektidega varjata.

Protseduur nägi välja selline, et kõigepealt liimisin silikooniga tagaseina külge hulga väiksemaid klaasikilde, et vahul parem pidamine oleks. Ühtlasi sai ka filtri flööt tagaseina sisse itegreeritud.



Järgmiseks siis vaht peale ja vahu peale suuremaid korallitükke, molluskite karpe ja lõpuks puistasin kõik üle veel 1cm fraktsiooniga korallipuruga. Natuke sai katmisega kiirustatud, oleks pidanud jätma kümmekond minutit pikema paisumisaja, Praegusel juhul paisus mitmest kohast vaht suure mullina välja. Umbes tund aega hiljem, kui vahu pealmine kiht enam ei kleepunud, aga seest oli veel pehme, murdsin suurema osa nendest mullidest lihtsalt ära. Kui vaht juba päris kuiv oli, tegin noaga veel parandusi. Kõige rohkem oli vaja parandada ülemist serva.



Tagant nägi asi välja selline:



Ja eest selline. Parem ülemine nurk jäi osaliselt paljaks, sest vaht sai otsa. Kasutasin kõige väiksemat saadaolevat pudelit, sellest oleks täpselt jätkunud, kui ma poleks kuu aega varem natuke ära raisanud erinevate pindade nakkumistugevuse testimiseks ☺



Valgus lahendus on praegu selline, ees valge ja taga sinine toru. Kui vaja, siis mahub keskele kindlasti üks aga võibolla ka kaks toru veel samade reflektorite peale.



Vaht on nüüd nädal aega kuivanud. Täna lasin testiks mageda vee sisse ja praegu on pilt selline. Eheimi filtrist (kirjade järgi 480 l/h) jääb vee liigutamiseks kindlasti väheks. Peaks vist Koralia Nano ostma või on kellelgi mingeid paremaid soovitusi?
Igaks juhuks panin praegu magedasse vette mõneks päevaks pihutäie aktiivsütt.
Kuu lõpuks saab ehk kivid ka sisse...

Mere uuemad asukad

Mereakvaariumist pole juba tükk aega midagi kirjutanud. Vahepeal on mitmeid elukaid juurde soetatud ja osa neist ka juba loojakarja läinud.

Esimese kahe meriroosiga läks halvasti. Entacmae quadricolor kadus kivihunniku taha juba üsna varsti peale soetamist. Condylactis gigantea pidas vastu päris kaua, aga enne jõule lagunes ka see koost. Viimasel pildil, mille ma tegin siis kui ta juba akvaariumist eraldatud oli, nägi välja selline.

Vaatamata halvale algusele, sai enne jõule siiski ostetud uus meriroos, seekord Heteractis magnifica, kelle pidamine peaks tegelikult veel keerulisem olema. Eks näis, seni paistab suhteliselt korras olevat, kahjuks meriroosiga koos ostetud 4 kardinali surid paari nädala jooksul. Tõenäoliselt reisi ja keskkonnavahetuse stress.

Kuna meriroos oli olemas, siis rahva tungival soovil tulid ka kaks meriroosahvenat Amphiprion ocellaris.

Kalakesest tellisin juba novembris meritähe Linckia multifora ja juba novembris ta tuli ka, aga siis oli ta 2 kuud poe akvaariumis kadunud, viimaks jõudis ikka oma uude koju.
Eks ta on enamuse ajast kadunud meilgi, aga vahel sätib ennast ka nähtavale.

Veel 2 uut kala: Chrysiptera parasema ja Pseudocheilinus hexataenia.

Siis veel üks lühike videojupp heixerilt saadud sinine Xenias kus näha ka pruun Montipora:

Kokku on ostetud ka 3 erinevat krevetti: Lysmata spp ja Stenopus hispidus ikka aegajalt näitavad end, kuid väike Thor amboinensis on kadunud akvaariumisse laskmisest peale.

Tundub, et tõsiselt kasvavad vaid rohelised Ricordead ja kahjuks ka sinivetikad.

Saagu valgus

Detsembri algusest kuni siiani on uus akvaarium pidanud läbi ajama vana Rio pooliku valgusega. Nüüd lõpuks jõudis uus Hopar 4x54W T5 valgusti Hiinast kohale. Reefshops.com-ist tellimise idee tuli seoses ühe teemaga merefoorumis. Kuna seal oli jutuks Hiinast tellimise riskidest CE märgistuse puudumistega seoses, siis oli täitsa põnev oodata, kas kaup ikka kohale ka jõuab. CE jutust ettevaatlikuks tehtuna üritasin niipalju taustainfot otsida kui võimalik ja mingid lehed ma isegi leidsin, kus väideti et HOPARi kaubamärki tootvast tehasest tuleb CE märgiga kaupa.
Kuna hind oli ahvatlev, siis juba 1. detsembril tellisin valgusti ära. Hind 70$ saatekulu 133$ mis kokku on ikkagi odavam kui saksa poodidest, isegi kui käibemaks otsa arvestada. Nüüd ma lugesin foorumist, et põhimõtteliselt oleks saatekulusid saanud mingil määral veel vähemaks kaubelda.
Paki liikumise kronoloogia oli selline:
11.dets sain meili, et pakk on Hiinas komplekteeritud ja teele saadetud. Track number ka, mida siis Google tõlkimisroboti abil jälgida. Hiina Posti leht andis infot ainult hieroglüüfidega.
11.detsember Peking International
12.-13. jaanuar Venemaa erinevad asutused (geograafiline asukoht täpsustamata). Huvitav kas mitmetel pühadel nii pikal tulemisel oma osa?
21.jaanuar Tallinn
25.jaanuar sain paki postkontorist kätte.
Eriti positiivne üllatus oli, et sentigi raha juurde ei küsitud.
Ei karbil ega valgustil endal minu silm CE märki ei tuvastanud.
Torud samuti Hopar firma omad ja neil on CE märk peal.
2 sinist ja 2 10000K valget toru + valgusti ise = 2233 krooni. Tehinguga olen igatahes küll rahul
Kuna siniseid torusid mageveekastile panna ei taha, siis ostsin täna Megaluumenist 2 Osrami 865 toru (kokku 150 krooni), sinised jäävad tagavaraks kuni mereakval ükskord vahetustorusid vaja. Enne lõpliku kombinatsiooni paika panemist tegin lõbu pärast pilte erinevatest variantidest.
Kõigepealt pilt valgustist. 2 lülitit aga ainult 1 juhe. Kunagi tuleikus tuleb see asi ilmselt lahti kruvida ja teine juhe lisada, et saaks süsteemi kahe taimeri pealt käima panna. Olemasolev juhe on natuke liiga lühike ka ja vale otsikuga, üleminekujupp oli korralikult kaasa pakitud.
Pooled torud põlemas
Edasised pildid on tehtud kõik fotoka samal rezhiimil ilma välguta. Panin kirja ka luksid akvaariumi otsaseina juures laua kõrgusel (aparaat näha viimasel pildil). Korduskatse tegemiseks peaks kirja panema, et valgusti kaitseklaas oli eest võetud ja luksid panin kirja umbes 20 sekundit peale süütamist, kui number enam ei suurenenud.

1x sinine + 1x Hopar valge lamp, 164 luxi.

2x sinine + 2x Hopar valge lamp, 325 luxi.

2x sinine, 193 luxi.

2x Hopar valge, 213 luxi.

2x Osram 865, 230 luxi.

2x sinine+ 2x Osram 865, 412 luxi.

1x sinine + 1x Osram 865, 216 luxi.

1x Osram 865 + 1x Hopar valge, 224 luxi.

2x Osram 865+ 2x Hopar valge, 413 luxi. See on variant, mis siitpeale seda akvaariumit valgustab.

Oomipoest ostetud luxmeter ja mõõtmise koht: andur on see valge ring. Huvitaval kombel luksmeetri näit hakkas mingi aeg peale valguse sisselülitamist langema. umbes poole tunni pärast oli 413 luksist järgi jäänud vaid 290. Kui valgusti oli otsapidi üle akvaariumi serva, siis oli näit 1450. Umbes 10-15 cm kaugusel torudest näitas aparaat 20 000, mis on selle riista ülemine mõõtmispiir.

Cleithracara maronii esimene mari

Uus akvarium on praeguseks käinud peaaegu kuu aega. Valgust annab endiselt vana akvaariumi kaks 30-vatist toru ja CO2 ei ole veel lisama hakanud. Taimed näitavad juba selgeid kasvamise märke. Kõige paremini on seda muidugi näha Aponogetonist, kuna selle puhul sai kruusa sisse pandud lehtedeta mugul. Jõulu ajal sai selgeks ka see, et ülevoolu kast ei ole soojenduspulgale õige koht. Kui akvaariumist vesi aurab, siis mingitel mulle veel mitte päris selgetel põhjustel hakkab veetase langema just ülevoolukastis. Igatahes kahe ööpevaga jäid pulgad kuivale ja üks läks seetõttu ka puruks. Õnneks oli see 50-vatine lisapulk, mis ma ajutiselt sinna panin, kuna ilmad külmad ja mind polnud iga päev ka kodu kütmas. Akvaariumi temperatuur on olnud enamasti vaid 21-22 kraadi. Akvaariumi praegune seis on selline:

26. detsembri hommikul üllatasid mind Cleitrhracara maroniid, kes olid ühe kivi täis munenud. Need kalad on mul elanud juba mitu aastat ja ma olin juba hakanud arvama, et mulle on sattunud kaks isast. Kas oli põhjus ruumipuuduses või teiste agressiivsemate liikide juuresolemine, aga nende kalade marja ma seni igatahes näinud ei olnud. Esimene laar läks igatahes aia taha, sest täna hommikuks olid enamus marjast vanemate hoolitsemisele vaatamata valgeks muutunud ja õhtuks oli kivi uuesti puhtaks tehtud. Jälle ikaldus.

Esimene kala uues akvaariumis

Taimed on akvaariumis nüüdseks juurdunud 2 nädalat. Valgust on seni suvalistel aegadel andnud vaid neli ühevatist ledi. Täna tõstsin ajutise lahendusena pool vana RIO 180 valgusest ehk 2x30W. Põlema hakkavad nad esialgu 3 tundi õhtuti ja tunni hommikul. Taimedest paar päeva hiljem kolis akvaariumisse kümmekond allasentimeetrist õunatigu, mõned tornteod ja kümmekond kirsikrevetti. Täna läks esimese kalana sisse ka üks OTO. Akvaarium ei ole ikka veel isegi vett täis.

2 pilti ka Esimene välguga ja teine ilma.

Jää hakkas liikuma

Juba märtsis valmis uue ja suurema koduse akvaariumi jaoks aluskapp. Kuid siis tuli vahepeal oluline osa palgast hoopis katuse vettpidavusse investeerida ning uue akvaariumi soetamine jäi mõneks ajaks soiku. Sügisel hakkasid aga asjad jälle liikuma ning praeguseks hetkeks olen jõudnud juba nii kaugele, et varsti tuleb taimi istutama hakata. Aga kõigest siiski järjekorras.

Esimene pilt on projektist, mille järgi Akvamees kasti kokku liimis. Pilt on tehtud Google Scetchupi abil. Pikemas perspektiivis saab sellest kunagi loodetavasti mereakvaarium või siis vähemalt sumbaga magevee akvaarium ja seda silmas pidades lasin põhja ka suhteliselt suured augud puurida ja ülevoolukasti kohe akvaariumi sisse kleepida. Esialgu hakkab aga vett filtreerima vana kavaariumi JBL CP500, nii et ülevoolukasti põhjas oleva auk jääb praegu lihtsalt kraaniga suletuks.

15. novembril saabus akvaarium ise. Väliste mõõtude järgi 396 liitrit, tegelik veehulk saab vist olema umbes 300 liitrit.
Samal ajal kui meister mu akvaariumit kokku liimis, tegelesin mina 3D tausta tegemisega. Tegemiseks kasutasin sinist 5 cm paksust vundamendi penoplasti. Esimese etapina liimisin akvaariumisilikooniga suurele plaadile mõned väiksemad plaaditükid. Kui silikoon kuivanud oli, siis modifitseerisin reljeefi veel kuumaõhupuhuriga. Kui ma kunagi peaks seda uuesti tegema, siis jätaks selle liimimise osa vahele ja kasutaks lihtsalt rohkem puhurit. Aga selle mõtteni jõudsin ma alles siis, kui taust juba valmis hakkas saama ja enam ei olnud uut tahvlit penot ka käepärast. Edasi katsin penoplasti Naks2-st tehtud seguga, mida oli toonitud Sarketi betoonipigmendiga. Ostsin 2 erinevat tooni pigmenti, terve pakk Naksi ja 1,5 potsikut pigmenti kulus enamvähem kõik ära ja tulemus sai lõpuks selline. Mõned kivid ja natuke kruusa tsementeerisin ka külge. Allolevalt pildilt on puudu veel paar puujuurikat.
Kui ma akvaariumi kätte sain, siis oli üllatuseks kastil keskel risti olev tugevdusklaas, tausta paigutamiseks tuli see sealt lahti lõigata. Leotasin tausta kokku peaaegu 2 nädalat akvaariumis. 1x vahetasin täielikult vett. Selle leotamise ajal seda risti riba ei olnud ja ühe pikkitugevduse sisse tekkis mõra. Ristitugevduse olemasolu vajadus sai sellega minu jaoks tõestatud ja ma kleepisin selle tagasi.

Devi ei müü enam ühesoonelisi madalpinge küttekaableid ja EBTherm ei võtnud vaeaks mu hinnapäringule vastata. Nii ma siis läksingi kergema vastupanu ja raha kokkuhoidmise teed, ning kiskusin oma vana 107 vatise kaabli välja veel töötava akvaariumi taimestiku juurte alt. See on uue akvaariumi jaoks küll natuke lühike, aga see annab tegelikult kujundada akvaariumis natuke erinevaid tingimusi. Piirkondi kus on põhjaküte ja soppe, kus seda pole. Samasugust vaheldust suurendan ma ka substraadi erinevusega. Selle dokumenteerimiseks ja hilisema taimekasvuga võrdlemiseks on 3 järgmist pilti.

Järgmisel pildil on keskel olev pruunikam laik JBL Aquabase substraat. Ääres on tavaline graniitliiv.
Valdavat osa akvaariumi põhja hakkab katma must kivipuru (Vetonit SR5)
Parema serva pruun ollus on AquaMedic Volcanit, selle tagumise kolmandiku all on ka JBLi substraati, ees on vulkaniit klaasini välja.
Taara: 25kg musta puru, 7kg vulkaniiti ja 5L Aquabasist.

Praeguseks hetkeks on akvaarium poolenisti vett täis ja paar tundi tagasi lükkasin 3 õunatigu tanki.

Esimesed kutsumata külalised kohal

Kui ma eelmises postituses juba rõõmustasin, et meil akvaariumis ka paljaslõpusega tigusid näha, siis nüüdseks on selgunud, et nad on tõesti olemas ja tegemist pole sugugi nii meeldivate tüüpidega, nagu ma varem olen alati arvanud. Tõenäoliselt tulid nad koos Zoanthusega, kuna see paistab olevat hetkel ka nende peamine rünnakuobjekt. Polüüp oli oma nädal aega üsna suletud olekus, kuni ma taipasin milles asi. Praeguseks olen kolooniat juba kaks korda Lugoli lahuses vannitanud ja olukord tundub paremaks minevat. Täna tegin ühest 3-4 mm pahalasest mikroskoobi all lühikese videolõigu.

Kauaoodatud uute loomade pildid

Juba ligi kaks nädalat on mereakvaariumis viis Kalakesest tellitud natuke suuremat looma. Alguses oli häda, et ei olnud ühtegi kaamerat käepärast ja hiljem kui pildid juba tehtud, siis polnud jälle aega neid üles riputada. Ja minu fotograafioskused jätavad ka endiselt ikka õppimisruumi. Aga siin need uuemad pildid siis tulevad. Kõigepealt üldpilt

Meriroos Condylactis gigantea

Meriroos Entacmaea quadricolor, kes on praeguseks kahjus suhteliselt varjulise peidukoha valinud omale

Pehme korall Capnella, kes juba nädalaga selgeid kasvamise märke näitas

Pehme korall Sacrophyton

Nööppolüüp Zoanthus, kes transpordiga natuke lagunes, aga tundub, et tükid on samuti oma elu elama hakanud

Aga see ei ole veel kõik. Väriseva käega küll, aga ikkagi õnnestus pildi peale saada ka üks väga paljaslõpusese teo moodi elukas, kes klaasi mööda ronis.

Hulkarjasusside mitmekesisus on samuti kasvanud ja täna roomas mööda kivi üks sell, kes mulle aasta tagasi siin blogis kirjeldatud lugu meelde tuletas ja käe natuke sügelema pani :)

Eile hommikul oli maja sügiseste ilmadega nii külmaks jahtunud, et ka akvaariumi temperatuur langes 22 kraadini, anemoonid olid ennast selle peale üsna kössi tõmmanud. Lõpuks pandi küll küte sisse, aga igaks juhuks ostsin akvaariumisse ka soojenduspulga, mis taimeriga ainult ööseks sisse lülitud. Tänaseks oli temperatuur jälle normis ja kõik tundub korras olevat. Sond on nädalavahetuseks pandud temperatuurimuutusi mõõtma, et seda asja peenemalt reguleerida.

Koduses väikses krevetiakvaariumis on ka uued elanikud - kaheksa sinisilmalist vikerkala Pseudomugil gertrudae.