Aastavahetuse ülevaade

Väikeseks tõestuseks selle kohta, et ma oma blogi päris ära pole unustanud ja mingil määral ka hetkeseisu jäädvustamiseks panen siia üles jõulude ajal tehtud üldpildid kõigist oma akvaariumitest. Vanuse järjekorras:

Töö juures olev Percula 120 mereakvaarium (~500 liitrit) käivitatud suvel 2009.

Järgmisena kodus olev nanomeri (~60liitrit) käivitatud kevadel 2010. Peale seda küll korra kolitud uude korterisse ja viimati sellel suvel ümber tõstetud teisele riiulile. Selle viimase tõstmisega küll erilisi muutusi ei kaasnenud.

 Kodune mageveeakvaarium Anthias 130 (~600liitrit +~100 liitrine sump) käivitatud talvel 2011. Nihkus ka suvel meetri jagu toas paremale. Viimane suurem taimede ja kändude liigutamine toimus novembri alguses.

Ja viimasena selles blogis üldse veel mitte kajastust leidnud tööl fuajees olev mereakvaarium (~550liitrit + ~100liitrine sump) käivitatud suvel 2012. 

Üldvaated

Järelkasv

Veebruari esimestel päevadel oli järjekordne skalaaride marjaports. Jälle koi ja triibuga pikkuimel, samal paaril mis üleeelmise postituse piltidel. Seekord mõtlesin natuke selle marjaga mässata ja tõstsin kohe koos Echinodoruse lehega sumpa sõela sisse. Sõela sättisin nii, et toimuks korralik veevahetus.
Pipetiga nokkisin järgnevatel päevadel valgeks läinud teri ära. 4 päeva pärast olid marjal sabad taga ja väljanoppimisega ei olnud vaja enam tegeleda. 8 päeva hiljem hakkasid maimud ujuma. Kahjuks juhtus sõelaga väike äpardus, nii et maimud pääsesid sumpa plehku. Kümmekond tükki siiski püüdsin kinni ja panin uuesti sõela, hiljem juba maimulõksu. Operatsiooni käigus avastasin ka et sumbas elab mul päris palju zooplanktonit. Palja silmaga tunduvad aerjalgsed olema, mikroskoobi alla pole pannud.
Maimude esimeseks toiduks oli JBL Nobil Fluid Artemia. Nädala pärast oli sõelas alles 8 maimu ja läksin üle kuivtoidule ja külmtatud planktonile. Süüa andsin kogu aega ohtralt nii lõksus olevatele maimudele kui väljapoole. Kuna sump suur ja läbivool korralik, siis reostuse pärast ei muretsenud.
10 päeva peale ujuma hakkamist oli maimulõksus alles 6 maimu, väljaspool vist enam mitte ühtegi.
14-16 ujumispäeval olid maimud 72 tundi söömata, kuna kedagi polnud kodus. Kõik jäid ellu.
4 nädalased maimud läksid elama oma 25 liitrisesse akvaariumisse. Seal on neil seltsiks hulk tigusid ja 2 krevetti, kes toiduülejääkide eest peavad hoolitsema, sest järelejäänud 4 maimu jaoks on toitu ikka võimatu doseerida. Välja nägid nad umbes 5 nädala vanuselt sellised:

Hetkel 5-6 nädalasena on neil pikkust vaid napp 1 sentimeeter. Ilmselt kehva toidu tõttu ja võibolla ka sellepärast, et temperatuur on natuke madal olnud. Igatahes hetkel ootan uut sobivat marjaportsu sobival substraadil, et veelkord proovida.

Märtsi alguses avastasin suures akvaariumis taimi harvendades Limnophila vahelt veel hulga väikesi kalu. Kõigest kuu aega tagasi olin akvaariumisse toonud kolumbia tetrad (Hyphessobrycon columbianus). Alguses 4 ja nädal hiljem veel 8. Maimud ei saanud olla rohkem kui kuu aega vanad. Kudemine jäi märkamatuks, õnneks on akvaarium parasjagu metsa kasvanud. Praeguseks on maimud igatahes ligi kaks korda suuremad kui skalaarimaimud. Piisavalt kiired, et suurte skalaaride eest põgeneda, on nad samuti. Enamus aega püsivad nad siiski veel tihnikus. Hetkel on neid vähemalt 7. Isegi pildilt pole neid lihtne leida :)

Jõulupurk

Oktoobris läks käima selline isereguleeruv 10-liitrine mikrokosmos, mis rõõmustab tööl trepimademel kõikide möödakäijate silma. Elanikeks algselt 6 kirsikrevetti, nüüdseks on nende number vist juba suurem. Paar torntigu ja sarvtigu on ka purgis ning ka ripsusse on klaasil vahel näha. Piltilt ei paista see küll välja, aga põhilise osa taimsest biomassist moodustab Vesicularia dubyana "cristmas", puujuurtel on kinni Anubias barteri nana ning Microsorum pteropus"Windeløv", pinnal ujub Pistia stratiotes. Sammal katab põhja umbes 4-5cm kihina, selle all mingit substraati ei ole. Mingit toitmist, puhastamist ega muud hooldust pole ka seni kordagi teinud. Kaas on peal selleks, et auramise vähendamiseks. Kui ilmad ilusamaks lähevad, siis ilmselt tuleb ülekuumenemise vältimiseks mingi vähem päiksele avatud aknale ümber kolida. Aga saab näha, kaua see niimoodi tasakaalus püsib. Sinised munad kaovad muidugi peale pühi :)

Suur maimurööv

Alates umbes mai algusest on mõlemad skalaaripaarid üsna regulaarselt umbes 2-3 nädalaste vahedega õritanud järelkasvu soetada. Olen küll natuke püüdnud maimude ellujäämistõenäosust suurendada, aga seni pole ujuvad maimud üle nädala vastu pidanud ja kogu ring hakkab umbes nädal hiljem otsast peale. Kui maimud akvaariumisse jätta, siis süüakse nad mõne päevaga teiste kalade poolt ära. Kui ma nad eraldi akvaariumisse tõstan, siis surevad nad mingil hetkel mu tiheda komandeeringugraafiku ja muidu suviste sõitude tõttu lihtsalt nälga.

Millalgi juunis juhtus nii, et mõlemal paaril oli lausa korraga mari lehtede peal. Esimesel paaril umbes 3 päeva vanem kui teisel. Peale koorumist hakkas esimene paar oma pesakonda kolima, aga sel korral ei õnnestunud neil kuidagi head ja õiget kohta leida, üritati ühe ja teise lehe peale, aga kõik need lehed olid liiga vertikaalsed või mingi muude omaduste tõttu halvad, nii et kobar ei tahtnud seal kuidagi püsida. Järgmiseks päevaks oli kogu see sats jälle otsa saanud. Ülejärgmisel päeval aga märkasin, et teise paari sabadega marjaterade hulgas, kes asusid ikka alles oma esimeses pesas, oli kolm teistest tunduvalt kaugemale arenenud maimukest. Ilmselt olid need esimese paari kurnast suure kolimissageduse ajal varastatud. Kahjuks ei olnud parasjagu fotokat käepärast ja järgmine päev tuli jälle nagunii ära sõita, nii et see nähtus jäi fikseerimata ja edasine areng nägemata. Allpool siiski natuke teemakohaseid pilte ka.

PARateadus

Jaanuari alguses Anthiase jaoks ostetud Hopar 6x54W valgustiga sain lisaks neile kuuele torule, mis lambis sees olid, kaasavaraks veel mõned lisatorud. Kõik need torud olid eelmise omaniku poolt kokku ostetud eeskätt mereakvaariumi jaoks ja samuti polnud enam sugugi kindel, milline neist kui palju töös on olnud. Esialgu kõlbasid nad akvaariumit valgustama küll, aga nüüdseks tuli aeg ikkagi mageveekastile natuke sobilikum varustus soetada. Tööl käib ka hetkel pH-mõju katsete ettevalmistus, mille jaoks otsisime sobivat valgustit. 60 liitriste MP stardipaketi akvaariumite 15w toru osutus liiga lahjaks ja praeguse seisuga läheb ilmselt käiku mu eelmise akvaariumi Hopar 4x54w valgusti, mille torud ka juba 9 kuud käinud. Et 15w lahjaks jäi sai konkreetselt kindlaks tehtud PARi ehk fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust mõõtes. Kuna sellisele mõõteriistale juba nagunii korra küüned taha sain, siis tuligi mõte, et soetan veel paar eri omadusega toru juurde ja mõõdan koos uutega ka kõik oma vanad torud üle, et kindlaks teha, mis on juba prügimäekõlbulik (vabandust, ohtlike jäätmete kogumispunkti kõlbulik) ja mida ehk veel kasutada annab.

Mõõtmiseks kasutasin 4x54w valgustit, kus korraga oli sees vaid 1 toru (välja arvatud siis need mõõtmised, kus mitut lampi korraga mõõtsin). Kaitsvat pleksiklaasi, mis seal muidu ees on, mõõtmisel ka ei kasutanud. Lamp asus veest 10 cm kõrgusel ja andur veepinnast 20 cm allpool. Pilt selline:

Vesi on veidi hägune, kuna mul parasjagu käimas ka glutaaraldehüüdi kuur, aga mõõtmistulemused olid siiski kõikidele lampidele võrdsed ja ega neid tulemusi ühegi teise mõõtmisega nagunii eriti võrrelda ei saa. Lisaks PARi mõõtjale oli kasutuses ka luksmeeter, sama mis selles postituses. Luksmeetri andur oli otse lambi all, torust umbes 5 cm kaugusel. Mõõtmistulemuse fikseerisin umbes kolm minutit peale lambi sisse lülitamist, kui PAR oli maksimumini tõusnud. Kella pealt siin täpselt aega ei võtnud, eri torud soojenesid ka natuke eri kiirusega. Aparaat andis küll 1 koha peale koma, aga sellist täpsust ma kirja ei hakanud panema. Luksidest üritasin kirja panna seda, mida aparaat näitas PARi maksimumi ajal. Üldiselt  luxid jõudsid maksimumi natuke varem ja langesid PARi maksimumi saavutamise ajaks isegi kuni paarsada ühikut. Teadmata vanusega torude vanus peaks vist jääma kõigil vahemikku 3-9 kuud.

Torud 16-21 on kõik sinised meretorud, osa neist läheb ilmselt veel mereakval ka käiku.
Lõpus mõõdetud veel ka mu voodipeatsi led lugemispirni, mille kiire suunasin otse andurile.
4x1w valgustus valgustab mul akvaariumi alust kappi seestpoolt ja sumpa. Sinna alla on paar taimerootsu ka pandud, aga nede mõõtmistulemuste valguses ei ole vist erilist kasvu oodata.
Ja päris lõpus on siis 6x54 valgusti kombineeritud valgus täis- ja poolvõimsusel enne ja praegu. Selline valgus põleb mul täisvõimsusel 9 tundi, koos hommikuse ja õhtuse pooliku võimsusega kokku 12 tundi.
Dubleerin selle postituse ka foorumisse, kuna see võib äkki seal mingi arutelu tekitada :)
Ja siin siis mõõtmistulemused, kui hinnaveergu ei näe, tuleb tabelil klikkida:

Kolimine vol.5

Järgmise nädala kolmapäeval ähvardati kuni kuuetunnise elektrikatkestusega, peale mida ma pean ilmselt oma välisfiltri ikka lahti tegema ja mingil määral selle sisu ka loputama. Seetõttu otsustasin eile kalad sumbast akvaariumisse ära kolida. Kõigepealt lasin akvaariumis oleval veel ja sumbas oleval veel mõnda aega pumpade abil seguneda, siis panin välisfiltri akvaariumi vett filtreerima. Püüdsin kalad kinni ja tõstsin akvaariumisse. Lõpetuseks pumpasin kogu sumba vee akvaariumisse. Akvaarium sai sellest 2/3 jagu täis. Sump on tühi ja see jääb natukeseks ajaks nii, sest kapis on vaja natuke juhtmeid seintele kinnitada ja äkki mul õnnestub sinna isegi mingi riiulike mahutada. Akvaarium pole väga tihedalt asustatud. 500 liitri peale on 5 skalaari, 4 OTOt, 2 burundi printsessi ja isane Ancistrus ja teod.  Taimede nimekiri peaks vastama sellele, mis praegu paremal kirjas. Ma usun, et järgmise nädala elektrikatkestsele ja sellele järgnevale filtripesule võib julgelt vastu minna. Täna hommikul tegin veetestid, tulemused olid sellised:

pH 7.0 (CO2 ei ole veel lisama hakanud, kaks suuremat kändu on uued)

KH 7.5

GH 14 (test hakkab vanaks jääma, ei saa hästi värvimuutusest sotti)

NO2 0

NO3 20

PO4 0,75

Fe 0.1

Temperatuur 24 (põhjaküttekaabli sain tööle, aga see pole veel samuti sisse lülitatud)

Alles peale testide tegemist lasin akvaariumi vett täis. Välja näeb asi nii nagu all näha.

Kolimine vol.4

Nüüd on suur akvaarium vanas korteris tühjaks tehtud ja seda postitust kirjutama hakates avastasin, et mul polegi alles ühtegi korralikku üldpilti sellest ajast kui taimestik vanas lõpuks korralikult kasvanud oli. Alates oktoobri keskpaigast elan juba uues korteris, nii et viimastest kuudest pole neid pilte juba selle pärast. Kahjuks ei olnud fotokat kaasas ka siis, kui ma akvaariumit tühjaks tegema läksin. Taimedžungel oli seal päris võimas. Siiski leidsin augustist ja septembrist kaks pilti, mis ajaloo huvides siia ikkagi üles lähevad. Pildistatud on neil tegelikult Liisbetit, sellest ka natuke imelikud nurgad. Parem ikka kui mitte midagi.

Magevee elu kolimine uude korterisse toimus 1.veebruaril. Allpool oleval pildil on peaaegu kogu kraam, mis ümber kolisin. Ühes termokastis on kalad, teine on peaaegu triiki täis taimi. Lisaks kaladega koos olevale umbes kümnele liitrile tõin veel kaasa kaks 25-liitrist kanistritäit vett. Kive ja kruusa tõin vanast akvaariumist ära rohkem kui pildil olevas kahes ämbris. Välisfiltrit lahti ei kiskunud, see sisaldab ka kümne liitri jagu vett ja kõike muud, mis sinna umbes novembrist on kogunenud. Loodetavasti endiselt ka kirsikrevette...

Vesi, kalad, kivid, puurondid ja see osa taimedest, mis uude akvaariumisse oli plaanis panna läks veel samal õhtul elama uue akvaariumi all kapis olevasse sumpa. Värsket vett niipalju juurde, et 160-liitrine sump täis saaks, siis välisfilter samuti sinna tööle ja sellega jõudis magamaminekuaeg ka kätte.

Kuna uus akvaarium on pikalt olnud kasutuses mereakvaariumina, siis on nii akvaariumisse kui ka sumpa klaasile tekkinud mõnesse kohta päris korralik valge koorik, mis peaks suures osas kaltsiumist koosnema. Akvaariumi seintelt kraapisin seda niipalju maha kui võimalik. Ülevoolu kasti siseseinaga, kus seda kõige rohkem on, ei hakka vaeva nägema. Tõenäoliselt tõstab see mingil määral vee karedust, aga kunagi ma olen juba ühe mereakvaariumi ilma probleemideta mageveekastina kasutusse võtnud ja mingeid silmnähtavaid probleeme sellega ei tekkinud. Jaanuari alguses ostsin ühe kaasfoorumlase käest uule kastile ka valgusti. Põhimõtteliselt on tegu täpselt sama firma ja sama disainiga lambiga nagu vanal akvaariumil, uuel on ainult kaks toru rohkem ehk 6x54w. Torud ise on esialgu kasutatud ja lähemas tulevikus see nii ka jääb.

Ammu ammu Rio 180 jaoks tellitud põhjaküttekaabel on selle akvaariumi jaoks väga lühike, aga uut tellida ei raatsinud. Kui kruus juba peal oli, siis avastasin, et see kaabel ei töötagi. Õnneks vist viga kaitsmes, uuega pole veel proovinud.

Vana akvaarium oli käinud kõigest umbes aasta ja seega ei olnud tõenäoliselt ka JBL Aquabasis+ veel täiesti ammendunud. Niivõrd kuivõrd see võimalik oli üritasin vanast akvaariumist kruusa ka kihtide kaupa välja koukida. Vanast akvaariumist toodud kruusa enne uude lisamist ei pesnud mitte kuidagi. Mingil määral sai see niigi läbi loputatud vanast akvaariumist välja tõstmisega. Leidsin isegi mõned savist väetisekuulid. Tänu vana kruusa kasutamisele on uues akvaariumis ka juba mustmiljon torntigu. Uude läks siis kõigepealt vana akvaariumi kõige alumine kiht, kus peaks olema kõige rohkem veel allesolevat Aquabasist ja üleeelmise akvaariumi graniitliiva. Selle peale must kasutatud kivipuru. Alles oli ka pool kotti täitsa uut kivipuru, mille läbi loputasin, see läks ka kõik ära. Sinna peale siis veel vulkaniiti, mida üritasin ka vana akvaariumi paremast otsast eraldi välja võtta. Kõik see sai kaetud 25 liitri uue JBL Manadoga. Substraadi paksuseks on kokku 6-8 cm.

Praeguseks on seis selline, nagu näha alloleval pildil. Juurtega taimed on istutatud. Akvaariumis on kaks uut L-mõõdus kändu. Loomadest on ülemisse ossa seni elama pandud vaid tigusid. Sumbas on kalad, Anubiase känd ja veel mõningast pudi-padi ja parempoolses osas Ceratophyllum. Üks OTO paistab olevat ka sinna hüpanud. Parempoolse osa põhjas on ka natuke vana kruusa. Valgustuseks on kapis 4x1w ledid, ma pole päris kindel, kas see on kardheinale piisav fotosünteesiks, aga kalad paistavad praegu sellise eluga suhteliselt rahul olevat. Kaks korda olen seal osalist veevahetust teinud. Alles teisel korral taipasin, et vana vesi tuleb üles, mitte kanalisatsiooni, pumbata.

Gdynia akvaarium ja Šotimaa rahvuslik akvaarium

Avalike akvaariumite arvustamise seisukohalt olen natke laisk olnud. Eelmise aasta augustis käisin Šotimaal Edinburghis ja selle reisi käigus sai ka seal lähedal asuvat Scotland National Aquariumit Deepsea World'i külastatud. See ei jätnud nii sügavat muljet, et kohe midagi kirjutada oleks tahtnud ja praegu enam eriti ei mäleta ka. Asub igatahes endise kaevanduse käikudes ja seal on üks väga pikk liikuva teega tunnel akvaariumi all, aga väljapanekutest eriti midagi meelde ei jäänud. Akvaarium asub Edinburghi kesklinnast umbes poole tunni rongisõidu kaugusel. Rongisõit maksab, pilet on ka 12,5 naela, nii et kokkuvõttes päris kallis lõbu. Mäletan kuidas Velda mult enne sinna minekut mitu korda pinnis, et kas ikka tasub, millele ma loomulikult enne käimist kuidagi vastata ei osanud. Aga pärast arvan küll, et ega eriti ei tasu. Akvaariumi külastamisega koos näeb üsna lähedalt küll muljetavaldavaid raudkonstruktsioonist raudteesilda ja maantee rippsilda, mis üle Firth of Forthi viivad ja kunagi peale valmimist mõlemad maailma kõige kõigemad on olnud. Aga selliste vaatamisväärsuste huvilistel on Edinburghis nagunii palju muudki vaadata...
Sissepääs akvaariumisse ja raudteesild taustal.

Gdynias käisin jaanuaris ja ma ei ole kindel, kas see võis äkki neljas kord olla. Akvaariumit külastasin igatahes teist korda. Kui eelmisel korral mõni aasta tagasi käisin ise ja üksi sellega tutvumas, siis seekord oli  akvaariumi külastus õhtusöögiga seotud. Mõnes mõttes hea, sest akvaarium oli siis juba suletud ja külastajad ei seganud. Samas olid kahjuks pimedad ka mõned akvaariumid. Tuli mobiilis oleva lambiga suurest basseinist piraajasid ja anakondat taga otsida.
Võrreldes eelmise korraga on see asutus igatahes tublisti arenenud. Seda rääkis ka meile selle ürituse korraldanud inimene. Eelmisest korrast ma ei mäleta üldse eriti mereakvaariumite olemasolu, praegu on neid aga lausa kaks saalitäit. Ühes toimus meie õhtusöök nagu näha allolevalt pildilt, mille tegi Karl Van Ginderdeuren. Minu teine kord sellistes tingimustes õhtust süüa. Esimene oli vist aastal 2004 Genua akvaariumis otse haide kõrval :)

Kokku oli saalis 10 umbes 1000-liitrist akvaariumi. Peamiselt pehmed korallid ja erinevad, aga mitte just väga eksootilised kalad. Pimedad on Nautiluse ja homaari akvaariumid. Pildilt vasakult jääb napilt välja meduuside akvaarium. Kahuks oli cateringi firma enda nurga sirmiga eraldanud ja sinna taha jäi kõige suurem ja kirjum riffiakvaarium. Kõrval saalis olid mureenid ja muud suuremad merekalad. All magevee basseinid.
Lisaks akvaariumitele oli veel üks saal zooloogiaga üldiseks tutvumiseks ja ülemine korrus spetsiaalselt Läänemere ekspositsiooniga. Seal küll midagi elusat ei olnud, aga päris huvitav oli umbes 5 meetrise läbimõõduga Läänemere põhjareljeefi makett. Kahjuks ei ole kogu selles asutuses muidugi poola keelt mitte mõistvate klientide peale eriti mõeldud.
Erinevalt Edinburghist on Gdynia turistile suhteliselt igav linn, nii et mere ääres olev akvaarium on kindlasti külastamist väärt. Ja kui te just kohaliku kalainstituudi külalisena sinna õhtusöögile pole kutsutud, siis umbes 4 eurose pileti eest peaks seal vaatamist piisavalt olema.

Kolimine vol.3

Suure akvaariumi kolimine võttis isadepäeval ootamatu pöörde. Merefoorumis lasti ühe pikalt müügis olnud akvaariumikomplekti jääkide hind naeruväärselt madalale ja sellega seoses tekkiski mul idee kolida uude korterisse ainult suure akvaariumi sisu ja mingi osa tehnikast, vana akvaariumi aga peale tühjendamist müüki panna. Sel nädalal tõin uue kasti üks päev enne Monikat Tartust ära. Tuba sai akvaariumit üsna täis. Kuna kalad on veel vanas kohas, tõstsin pildistamiseks kasti hoopis roomajad  :)

Tegemist siis ab Aqua Medic Anthias 120 komplekti riismetega. Must aluskapp, akvaarium, sump, tagasivoolupump ja natuke muid pudinaid sinna juurde. Tootja väitel on akvaariumi maht 550 liitrit, mõõdud 135x66x62, sumba maht on väliste mõõtude järgi 160 liitrit. Kui nüüd millalgi vaja minevate asjade ostunimekiri koos on, siis saab kolimise peale mõtlema hakata.

Kolimine vol.2

Alustama peaks sellest, et see esimene kolimine ikkagi päris kadudeta ei lõppenud. Akvaariumi ainus kala Nemateleotris decora on tänaseks kalataevas. Kas nüüd oli tegemist kolimisest tingitud minitsükli käivitumisega. NH ega NO2 ei testinud, seega ei kindlalt ei tea. Teine põhjus võis olla Antiredi kasutamine. Peale kolimist tekkis suhteliselt kiiresti palju sinivetikat ja 10 päeva peale kolimist lisasin 14ml antiredi. Kuna ma ei tea täpset vee hulka akvaariumis, siis võis seda olla natuke liiga palju. Vetikast sain muidugi lahti, kala suri 3 päeva hiljem.
5 nädalat peale akvaariumi uude korterisse toomist tõstsin ta jälle ringfi oma lõplikku asupaika. Selleks tõstsin osa kivisid välja aga enamus jäi siiski akvaariumisse, kolmandik vett jäi ka sisse.
Üldine natuke suurem pilt näeb praegu välja selline:

Natuke lähemalt selline:

Mõned uuemad elanikud:

Kolimine Vol.1

Siin on suhteliselt pikalt vaikus olnud, sest seoses uude korterisse kolimisega on kogu aur läinud remondi lõpetamise peale ja üldse on suur osa elust praegu pappkastidesse pakitud. Akvaariumid on pidanud viimased kuud üsna autopiloodi peal hakkama saama. Sellegipoolest kõik toimis. Suures magevee kastis said skalaarid suguküpseks ja on vähemalt korra marjaga maha saanud. Mereakvaariumisse ei tahtnud ka enne kolimist enam midagi uut sisse tuua. Nüüd on aga asi nii kaugel, et alates 17.oktoobrist oleme suhteliselt ametlikult sisse kolinud. Mereakvaariumi tõin ära nädal hiljem. Viimane pilt vanas kohas:

Kogu see kivihunnik mahtus  koos u 10 liitri veega ilusti termokasti, sinna peale panin eraldi kilekotis veel ka kala ja teises kilekotis ikka veel üsna väikesed koralide fraagid. Ülejäänud vee lasin 30-liitrisesse kanistrisse ja võtsin samuti kaasa. Akvaariumi põhja jäi liiv ja umbes paari sentimeetri jagu vett. Tagaseina küljest kahte pehmet looma ei hakanud lahti koukima. Akvaarium sai kilega kaetud ja ühe suurema musta plastmassvanni sees autoga uude kohta sõidutatud. Sõidu ajal loksus liiva alt üsna palju saasta välja, nii et uues kohas esialgu tuli osa kanistriga kaasa võetud veest akvaariumisse kallata ja natuke sifoonimisega tegeletud. Edasi läksid kivid ja järele jäänud vana vesi jälle kasti üsna suvaliselt. Eheimi filter ka järgi ja nii ma lasin õhtuni umbes pooltäis akvaariumis veel selgineda. Õhtul tõstsin kivid oma esialgsesse lõplikku positsiooni, lasin kala ka kilekotist välja ja panin akvaariumi jälle vett täis. Osa veest oli siis uus.
Kuna akvaarium asub praegu ajutiselt väikesel kapil, mitte riiulis nagu enne, siis tuli järgmisel päeval ka jube suvel alustatud valgusti lõpuni valmis ehitada, korpus oli juba suvel alumiiniumprofiilidest kokku kruvitud-needitud, tegemata oli lambitorude installeerimine. Esialgu läksid lambid ilma reflektoriteta.
Valgusti nurk näeb välja selline:

 Kolmandal päeval tegin igaks juhuks veel filtrile suurpuhastuse ja väikese veevahetuse ning panin igaks juhuks natuke sütt ka sisse, aga see oli juba pigem selline "tagasi rutiinsete veevahetuste juurde" liigutus. Igatahes läks see kõik suhteliselt lihtsalt ja kadudeta. Väike vetikaprobleem on arenemas , aga ehk ei lähe väga hulluks. Kogu kupatus näeb praegu välja selline:

Ainuke asi, et nagu juba mainitud on akvaarium esialgu ajutisel kohal, sest tema originaalaluseks olev riiul on hetkel lahtivõetud olekus värvimisel. Nii et üks ümbertõstmine ootab seda kasti lähiajal veel ees. Aga see kõik on alles kerge sissejuhatus suure mageveeakvaariumi kolimiseks. Selle koha pealt mul ei ole veel isegi ideed, kas see tuleb kah samale alusele või hoopis uuele, isegi tähtaega pole endale veel seadnud, aga karta on, et enne tuleb euro...

Kuidas pidada kirsikrevette koos röövkaladega?

Vastus: krevetid elavad välisfiltris :)
Kuna mu suures kastis on on ülevoolusektsioon, siis krevetiakvaariumi likvideerimisel panin mõned krevetid sinna elama. JBLi sissevoolu sõel on piisavalt hõre, et väiksemad krevetid sealt läbi mahuks, aga paar rasvasemat püsib pidevalt ikka ka nähtaval. Filtri toru ümber kasvab veel Java sammal, nii et kokku on see 10x12 cm põhjaga ja 50 cm kõrge ülevoolusektsioon krevettidele turvaline asupaik. Suured kalad küll vahel uudistavad seda sööki läbi klaasi, aga üldiselt nad teavad, et sealt midagi kätte ei saa.

Kui ma aprillis viimati filtri lahti võtsin, siis leidsin makaronide vahelt mõned krevetid. Nüüd eelmine nädal uuesti filtrit puhastades tuli neid sealt välja oma 40 (kõik ei ole pildil). Krevetid mitte ainult ei jää filtris makaronide vahel ellu vaid ka paljunevad. Võimalik muidugi, et paljunemine toimub akvaariumis, aga täiskasvanuks on nad igatahes võimelised ka filtris kasvama.

Üle kammi käivad krevettidel külas teod. Labatigude paljunemine toimub vist ka tegelikult ainult krevettide osakonnas. Kusagil mujal ma ei ole marja märganud. Täna hommikul aga hüppas üle kammi Cleithracara maronii. See hüpe oli küll vist minu kolistamisesest põhjustatud ehmatuse tagajärg, mitte suure krevetiisu põhjustatud. Igatahes koukisin ma ta seat enne selle isu tekkimist välja. Enamus filtrist välja püütud krevette on vist jälle seal tagasi. Nähtaval on endiselt vaid mõned üksikud. Nende hulgas ka  suurim ja punaseim emane.

Kuumalaine ohvreid ei põhjustanud. Veetemperatuur oli küll 32-33 ja seda isegi vaatamata sellele, et lamp mõni päev üldse ei põlenud.

Teeseen

Täiesti ülekohtuselt olen ma oma blogis seni täiesti ära unustanud veel ühe veeeluka, kes mul juba neli aastat omaette viieliitrises purgis elab. Mõnes mõttes võib seda isegi pidada esimeseks purgis peetud elukaks, kelle eest lapsena hoolt sai kantud. Siis ta oli muidugi rohkem vanaema oma, aga küllalt tihti tuli minulgi teda pesta ja talle uus tee valmis teha. Igatahes mulle on see jook juba väga varasest noorusest väga maitsenud ja kui mõni aasta tagasi seda ühe tuttava majapidamises jälle nägin, sai kohe pool endasse mangutud.
Kes teab, see teab, kes ei tea, aga tahab teada võib lugeda näiteks terviselehest. Väljamaa keeles teatakse teda peamiselt kombucha nime all. Väidetavalt tervisele igatepidi hea, aga mina pean teda ikka selle pärast, et seenevesi mulle lihtsalt maitseb.

Hulkharjasuss ronis pinnale

Suures mereakvaariumis võttis üks korralik lõõrikas kätte ja ronis veepinnale ringi vaatama...

Montaazhivahust tagasein mereakvaariumile

Aeg avalikustada oma koduse nanomere projekt.
Töö juures asuva akvaariumiga on nüüd kolmveerand aastat kätt harjutatud, esimesed vitsad kätte saadud ja veidike asjast ettekujutust kogutud. Kooliraha on kulutatud õnneks ka peamiselt tööandja taskust. Aga ikka tahaks ju rohkem ja erinevaid asju proovida, mingi areng peab pidevalt toimuma. Väga harva viitsin ma näiteks nii kaua tööl olla, et vaadata, mis akvaariumis öösel toimub. Otsus, et kunagi saab mul ka kodus mereakvaarium olema, sai ka juba tegelikult mitu aastat tagasi tehtud.
Kuna ruumi on piiratult, siis uue sisustuse jaoks lõpetas tegevuse krevettide akvaarium. Klaaskast ja selle asukoht riiulis olid ka ainukesed, mida uues projektis kasutada saab.
Akvaariumi mõõtmed on 65x30x30cm, maht väliste mõõtude järgi 58,5 liitrit või siis 15 gallonit. Valgustama hakkavad 24w T5 torud ja filtriks Eheim Ecco 2233. Ostetud on ka Tunze Nano DOC 9002 skimmer, aga seda proovides selgus, et samas ruumis magamiseks on aparat veidi liiga lärmakas ja ega ta ilus vaadata ka pole. Vähemalt esialgu üritan ilma skimmerita hakkama saada.
Väljamaa foorumeid lugedes hakkas mulle meeldima idee polüuretaanvahust tagaseinast ja kuna kogu projekt nagunii selline eksperimentaalne on, siis otsustasin ka selle ära proovida. Spetsiaalne tume PU-vaht, mida lombi taga selliseks otstarbeks üldiselt soovutatakse ja mis ultravioletti kannatab, tundus Euroopas olevat kättesaamatu defitsiitkaup. USAst tellida tundus liiga kallis, pealegi sellist kaupa ei taheta eriti lennukisse ka lubada. Otsustasin proovida tavalisega ja vahtu UV eest võimalikult palju korallitükkide ja muude objektidega varjata.

Protseduur nägi välja selline, et kõigepealt liimisin silikooniga tagaseina külge hulga väiksemaid klaasikilde, et vahul parem pidamine oleks. Ühtlasi sai ka filtri flööt tagaseina sisse itegreeritud.



Järgmiseks siis vaht peale ja vahu peale suuremaid korallitükke, molluskite karpe ja lõpuks puistasin kõik üle veel 1cm fraktsiooniga korallipuruga. Natuke sai katmisega kiirustatud, oleks pidanud jätma kümmekond minutit pikema paisumisaja, Praegusel juhul paisus mitmest kohast vaht suure mullina välja. Umbes tund aega hiljem, kui vahu pealmine kiht enam ei kleepunud, aga seest oli veel pehme, murdsin suurema osa nendest mullidest lihtsalt ära. Kui vaht juba päris kuiv oli, tegin noaga veel parandusi. Kõige rohkem oli vaja parandada ülemist serva.



Tagant nägi asi välja selline:



Ja eest selline. Parem ülemine nurk jäi osaliselt paljaks, sest vaht sai otsa. Kasutasin kõige väiksemat saadaolevat pudelit, sellest oleks täpselt jätkunud, kui ma poleks kuu aega varem natuke ära raisanud erinevate pindade nakkumistugevuse testimiseks ☺



Valgus lahendus on praegu selline, ees valge ja taga sinine toru. Kui vaja, siis mahub keskele kindlasti üks aga võibolla ka kaks toru veel samade reflektorite peale.



Vaht on nüüd nädal aega kuivanud. Täna lasin testiks mageda vee sisse ja praegu on pilt selline. Eheimi filtrist (kirjade järgi 480 l/h) jääb vee liigutamiseks kindlasti väheks. Peaks vist Koralia Nano ostma või on kellelgi mingeid paremaid soovitusi?
Igaks juhuks panin praegu magedasse vette mõneks päevaks pihutäie aktiivsütt.
Kuu lõpuks saab ehk kivid ka sisse...

Mere uuemad asukad

Mereakvaariumist pole juba tükk aega midagi kirjutanud. Vahepeal on mitmeid elukaid juurde soetatud ja osa neist ka juba loojakarja läinud.

Esimese kahe meriroosiga läks halvasti. Entacmae quadricolor kadus kivihunniku taha juba üsna varsti peale soetamist. Condylactis gigantea pidas vastu päris kaua, aga enne jõule lagunes ka see koost. Viimasel pildil, mille ma tegin siis kui ta juba akvaariumist eraldatud oli, nägi välja selline.

Vaatamata halvale algusele, sai enne jõule siiski ostetud uus meriroos, seekord Heteractis magnifica, kelle pidamine peaks tegelikult veel keerulisem olema. Eks näis, seni paistab suhteliselt korras olevat, kahjuks meriroosiga koos ostetud 4 kardinali surid paari nädala jooksul. Tõenäoliselt reisi ja keskkonnavahetuse stress.

Kuna meriroos oli olemas, siis rahva tungival soovil tulid ka kaks meriroosahvenat Amphiprion ocellaris.

Kalakesest tellisin juba novembris meritähe Linckia multifora ja juba novembris ta tuli ka, aga siis oli ta 2 kuud poe akvaariumis kadunud, viimaks jõudis ikka oma uude koju.
Eks ta on enamuse ajast kadunud meilgi, aga vahel sätib ennast ka nähtavale.

Veel 2 uut kala: Chrysiptera parasema ja Pseudocheilinus hexataenia.

Siis veel üks lühike videojupp heixerilt saadud sinine Xenias kus näha ka pruun Montipora:

Kokku on ostetud ka 3 erinevat krevetti: Lysmata spp ja Stenopus hispidus ikka aegajalt näitavad end, kuid väike Thor amboinensis on kadunud akvaariumisse laskmisest peale.

Tundub, et tõsiselt kasvavad vaid rohelised Ricordead ja kahjuks ka sinivetikad.