Hapniku kulu öösel

Foorumis on viimastel päevadel arenenud väike diskussioon, mis andis mulle mõtte hapnikutaset akvaariumis mõõta. Ma olen seda küll varemgi teinud, aga praeguseks on akvaariumi taimede ja kalade hulk väiksem ja väiksemas akvaariumis ei olnud seda veel proovinudki.
60 liitrine pealt lahtine akvaarium näeb hetkel välja selline:


Valgust 21W T5, vett ajab ringi JBL ProCristal50 sisefiltri pump, mis tõmbab vee läbi põhjafiltri. Kalu akvaariumis ei ole, küll aga suur hulk sarvtigusid ja tõenäoliselt 10 jõulude eel ostetud krevetti, näinud olen küll korraga ainult kolme. Mõned testitulemused paari nädala tagusest ajast kui seal elasid veel 6 kala ja 0 krevetti. NO3= 20; KH= 6, GH= 20 (praeguseks kindlasti vähem); Fe= 0 (lisan aegajalt); PO4= 0,5, pH= 7,7. Temperatuur on praegusel hetkel 20 kraadi juures ja valdava osa taimsest biomassist moodustab aglasekasvuline Anubias. Päris ohtralt on ka habevetikat.
Suurem akvaarium näeb hetkel välja selline:


Echinodorus ei ole veel eriti korralikult kasvama hakanud, aga muud taimed paistavad juba ümberkolimise shokist üle saanud olevat. Testitulemused samuti ennejõulusest ajast. NO3= 15; KH= 5; GH= 14, Fe= 0, PO4= 0,5; pH= 7,0. Temperatuur 27 C. Vett ajab ringi JBL CristalProfi 500. Valgust 4x30W T8.

Hapnikusisalduse langus mõlemas akvaariumis öösel, mõõdetuna iga 10 minuti tagant:


Mõlema akvaariumi puhul on tule kustumise ja süttimise aeg jooniselt hästi näha. Kaladega ja soojema temperatuuriga akvaariumis langeb hapnikusisaldus palju kiiremini. Samas jääb see langus 80% juures pidama ja püsib seal kuni hommikuni. Ehk see võikski olla see tase, mida filtri veevool antud koosluse juures suudab hoida. Kui vaadata aasta tagasi tehtud mõõtmisi, siis oli tolles palju rohkemate taimedega ja suurema kalamassiga akvaariumis varahommikune hapnikutase sama filtriga 25% juures.
Väiksemas akvaariumis hapnikutaseme langus päris platoole ei jõuagi, enne hakkas jälle tuli põlema. Jooniselt on ka näha, et loomulikus valguses hommikul mingit hapniku tootmist ei toimu. Siia peaks lisama, et aken on hommiku poole ja mõlemad hommikud olid meil talve kohta üsna selged ja päikeselised :) Ma ei oska seletada, mis toimus mõlemas akvaariumis kell 13.30. Igatahes peaks veel mõõtmisi tegema. Muutma suures akvaariumis näiteks flöödi suunda veepinna suhtes ja jätta väikeses akvaariumis ühel päeval tuli üldse kustu. Arvestades ka mõõtmistele tõuganud diskussiooni, siis tuleks ka kompressoriga mingi katse teha.

Siia lõppu veel mõned pildid uutest elanikest ja muudest sündmustest:
Krevetid väikeses akvaariumis, Neocardinia heteropoda (fire red shrimp)


Cardinia cf. cantonensis (blue)

Otocinclus vestitus, kuueliikmeline salk vahetas Rios välja viimase SAE, kes leidis omasuguste seltskonna kontori akvas



Punakurgud on järjekordse marjasatsiga valmis saanud.
Kudemine

Mari


Päev hiljem



2 päeva hiljem - jälle ikaldus :) Tegelikult oma kümmekond vastset sellest ikka uude pesasse toimetati.

Crinumi õis

Täna hommikul kontori akvaariumis. Regulaarselt 2x aastas.

Rio ringitõstmine

Rio 180 start oli 2.oktoobril 2005, kolm aastat ja peaaegu 2 kuud hiljem ehk 23. novembril 2008 toimus restart. Põhjuseid oli kaks, esiteks kolme aastaga oli piisavalt palju saasta kogunenud ja teiseks oli vaja tuleviku silmas pidades akvaarium kodus teise kohta tõsta. Selle tuleviku all ma pean silmas seda, et vanale kohale tuleb suurem purk muretseda ja enne seda sinna vastav mööbel ehitada. See tulevik on praeguse seisuga veel ilma igasuguse ajamääruseta, aga samas suhtusin ma praeguse akvaariumi ülespanemisse kui ajutisse lahendusse ja seetõttu ka katsetasin mõningaid asju, mida muidu võibolla poleks teinud. Viimane pilt kastist enne tühjendamist oli selline:


Kalade ajutine kodu laupäeva lõunast kuni pühapäeva õhtuni oli selline:



Tünn sisaldas umbes 50-60 liitrit välisfilter veel oma 7-8 liitrit vett. Filtrit ma loomulikult selle aktsiooni käigus ei puhastanud ja tünnis olnud vana akvaariumivesi läks ka 100% uuesti akvaariumis käiku.
Nagu esimeselt pildilt näha, on akvaariumi esiklaas aja jooksul üsna kriimuliseks muutunud. Kaalusin varianti, et keeran akvaariumi tagumise poole ette. Tagatausta tükid said seetõttu lahti kangutatud ja seda kinni hoidnud silikoon eemaldatud. Sellegipoolest ei suutnud ma klaasi silikooni kinnituskohtadest nii puhtaks saada, et tulemusega päris rahule võiks jääda. Kuna esteetiliselt asi eriti parem poleks jäänud ja kaanes olevate torude avadega oleks tulnud ka midagi ette võtta, siis sellest plaanist ma loobusin.
Vanas versioonis ei olnud põhja küttekaabel kuidagi kinnitatud. Seekord otsustasin selle mõne kivi abil kinni silikoonida. Ühtlasi sai põhja külge silikoonitud ka suurematest kividest kaar, mis kruusa ja liiva eraldama hakkaks.


Kruusa alla laotasin 2,5 liitrit Tropica Aquacare substraati, nii suure akvaariumi peale oleks ette nähtud tegelikult 5 liitrit, aga kuna liiva osa alla ma seda ei pannud ja sinna ei ole taimi kunagi plaanis istutada ning jällegi mõeldes kogu süsteemi ajutisele olemusele, pidasin seda kogust proovimiseks piisavaks.



Järgmiseks kruus ja liiv. Kruus on sama, mis akvaariumis enne oli. Loputasin selle läbi suuremast saastast puhtaks. Liiv on kõige peenema fraktsiooniga kuivliiv (alla 0,8mm). Siin on katsetamise eesmärk vaadata, kui palju või kiiresti mu ahvenad need kaks fraktsiooni segi keerata suudavad.


Taimed istutatud, vesi sisse:


Kui akvaariumis oli värsket vett ja vana vett umbes võrdses koguses, lasin kalad ka sisse.


Ja päris õhtul umbes 4 tunni pärast lasin akvaariumi vett täis.



Hommikuks oli akvaariumis 4 laipa.
Skalaar ja 3 SAEd ei elanud seda kolimist üle. Neljas SAE oli ka väga halvas seisus, Ülejäänud kalad küll "hingeldasid" aga mitte väga hullusti. Mis täpselt juhtus, selles pole ma siiamaani kindel. Mingeid parameetreid peale temperatuuri ma ei mõõtnud ja sellega oli kõik ümbertõstmisete ajal korras. Värske vee mulle akvaariumi seintel polnud ei õhtul ega hommikul. Filtri väljavool oli natuke liiga alla suunatud ja see ei liigutanud ehk veepinda piisavalt intensiivselt. Kas tõesti kalad lihtsalt lämbusid?
Igatahes peale lampide süttimist ja filtri väljavoolu korrigeerimist toibus suremas olnud SAE paari tunniga ja rohkem kadusid pole olnud.
Võimalik on ka mürgituse versioon, kuna nii põhjakruusa pesemine ja hoidmine ning ka värske vee hoidmine lahtises nõus toimus vannitoas, kuhu ma suhteliselt hiljuti hankisin Airwicki õhuvärskendi ja see peaks olema üsna mürgine asi. Aga samas ei oleks see neljas SAE siis ju ka toibunud.
Taimede korralikku jurdumist oodates põletan esialgu ainult poolt valgustust. CO2 mulli panin tööle kolmandal päeval. Millalgi lähiajal peaks keemiaga ka tegelema ja põhitestid vähemalt ära tegema.

Tegin lambist paar pilti

Väikesel akvaariumil on seni olnud täiesti suvaline valgustus, torude vanus ka juba aukartustäratav. Enamuse ajast on olnud ainult 13W, umbes kuu aega tagasi lisasin veel ühe 8W lambi. Mõlemad lambid on ilma reflektorita. Nüüd sai mõlema lambi jaoks uued torud soetatud. Vana komplekt: Ees FSL F13T5/CW ja taga Osram L 8W/827 (Lumilux interna). Uus komplekt: Osram Lumilux deLuxe L13W/954 Daylight ja Osram Lumilux deLuxe L8W/930 Warm White.
Vana valgus

Uus valgus

Fotokas oli mõlema pildi tegemisel manuaali peal ja täpselt samade parameetritega (pildid on viletsad, kahjuks jäävad minu teadmised ja oskused tublisti alla fotoka võimalustele :)). Värvi erinevus on näha, aga seda ma silma järgi enam küll hinnata ei oska, kas valgust tegelikult ka rohkem sai. Esialgu tundub, et oleks vist pidanud pikema toru ka 930-se võtma, et toon soojem oleks. Eks lähikuud näita, mis vetikad ja taimed selle peale ütlevad. Üldiselt on kastis vähenõudlikud taimed ja üsna palju habevetikat. Juurde sai pandud Althernanthera reineckii mõned väikesed varred, teistes akvaariumites on mul see taim alati suhteliselt inetu välja näinud. Vaatame kuidas need tingimused sobivad.

Kui uputada veekindel kaamera akvaariumisse...

... saab sellise video:



Video pikkus on 4.16, kohe alguses ja umbes 1.45 koha peal antakse kaladele süüa, midagi muud erilist ei toimugi.
Asi võeti üles Läänemere põhjakoosluste kaardistamiseks konstrueeritud veealuse videosüsteemiga ja välja nägi see filmimine sedasi:

Rekordimees kulisside tagant

Labateod (Planorbis sp) mul Rio 180-s eriti kaua elus ei püsi. Aegajalt ma neid sinna väiksemast akvaariumist asustan, aga tõenäoliselt on nad tsihliididele piisavalt maitsvaks vahepalaks, et püsivat populatsiooni pole tekkinud. Täna hommikul aga avastasin, et üks labatigu on Juweli tagatausta taga omale turvalise elupaiga leidnud ja seal uskumatult suureks kasvanud. Koja läbimõõt läbi klaasi mõõtes on umbes 16mm. Ma ei ole oma akvaariumites kunagi ühtegi nii suurt isendit näinud. Jääb arusaamatuks, kuidas ta seal üldse liikuma mahub. Pilt on natuke kole, kuna seda osa akvaariumiklaasist ma kunagi ei puhasta.
Juba paar nädalat pean plaani, sellele akvaariumile restart teha ja ta toas üldse teise kohta paigutada, kui ma kunagi nii kaugele jõuan, siis võibolla leian sealt tagant veelgi üllatusi. Esialgu jääb see tigu ka sinna kosuma:)

Teravad elamused

Koht ja aeg Assoorid, São Migueli saare põhjarannikul olev väike varjatud laheke Porto da Riberinho 13 septembril käesoleval aastal. Väike seltskond Eesti mereuurijaid koos mõne kohaliku instruktoriga läksid sealseid veealuseid vaateid kaema ja üles pildistama.

Kui me umbes 15 minutit juba ujunud olime, märkasin teistest eemal olles mõni meeter endast sügavamal mingit üsna suurt ja valkjat ussi.

Kuna meil oli vee all ainult üks kaamera ja see oli minust parasjagu üsna kaugel, siis arvasin, et on lihtsam viia uss kaamera ette, kui kaameramees kohale lohistada. Tehtud – mõeldud. Päris pihku ma teda siiski ei võtnud. Kõigepealt torkasin natuke näpuga, et vaadata kuidas ta reageerib ja kas ta mulle mitte hambaid sisse ei löö. Ussi karvad olid pehmemad kui kahekuusel kassipojal ja üldse paistis selline näppimine teda üsna külmaks jätvat. Nii ma siis võtsin ta oma peo peale ja ujusin need mõned meetrid ning sokutasin eluka objektiivi ette.

Möödus ehk umbes viis minutit, enne kui mu sõrmed just sealt sügelema hakkasid, kus ussiga kokku olid puutunud. Sukeldumise lõpuni jäi veel umbes 45 minutit ja ega ma seda aega eriti ei nautinud, sest sügelemine muutus valuks. Aga see oli tegelikult alles algus, sest kuigi veetemperatuur oli 23 kraadi, mõjus vesi siiski üsna jahutavalt. Eriti tore oli veel ka see, et hiljem sattus neid usse meile ette parvede viisi ja nagu ma pärast pilte vaadates nägin, ei olnud isegi see minu lemmik esimene, mida pildistati.
Tõsine kartus oma tervise pärast tekkis alles siis kui me ilma konditsioneerita autos ja palava ilmaga Ponta Delgada poole tagasi sõitsime. Kuival olid sõrmed justkui tules. Käsi oli õlani kange ja vahepeal tundus isegi, et rinnus pistab natuke. Lõunalauas oli suur kergendus higisest õlleklaasist kinni hoida. Ettepanekust ülejäänud päev rannas veeta ma igatahes loobusin. Õnneks ei olnud peale lõunat enam eriti rannailma. Veetsin ülejäänud päeva hotellis unega pooleks filmikanalit vaadates ja minibaris olevaid pudeleid järjekorras jahutuseks peos hoides. Kaks ringi sain kõigile pudelitele peale enne kui õhtusöögi aeg kätte jõudis. Umbes 12 tundi läks aega kui põletust üldse enam tunda ei olnud. Sõrmedel mingeid silmaga nähtavaid kahjustusi ei olnud kogu see aeg üldse näha. Võibolla et nahk oli natuke punasem kui vasakul käel. Ibumaxi võtsin ja mingit naistel kaasas olnud aaloekreemi määrisin ka peale, aga kas neist mingit kasu ka oli, on väga raske öelda. Hotellist välja tshekkides taheti mult minibari kasutamise eest 32 eurot kasseerida, ainult selle eest, et pudelid ei olnud kapis päris sellises järjekorras, nagu nad oleks pidanud olema. Õnneks oli adminn arusaaja inimene ja loobus sellest nõudest.
Lõpetuseks siia üks internetist kaevatud portreepilt ka, et näidata kui ilus see tegelane tegelikult on:

Hermodice carunculata, kelle eestikeelne nimi võiks olla näiteks tuliuss (inglise keeles bearded fireworm). Kuulub hulkharjasusside klassi, selts Aciculata, sugukond Amphinomidae. Kasvab kuni 35 cm pikkuseks. Kõrvetab umbes sama moodi nagu nõges: kehal on väga palju imepeenikesi seest õõnsaid karvakesi/ogakesi, mis vaenlase naha sisse tungivad ja katki lähevad ning karva õõnsuses oleva mürgi valla päästavad.
Ja ma olem selle ussi pilte päris mitmel aastal oma zooloogia loengutes üliõpilastele näidanud, kui lihtsalt näidet kui ilusad võivad hulkharjasussid olla...

Igale sukeldujale õpetatakse, et vee all olevaid loomi ja tegelikult üldse kõike, mida sa seal näed, ei tohi puutuda. Silmadega vaadatakse, eksole. No aga mina olen ju merebioloog ja need on ju need tüübid, kes käivadki vee all selleks et proove võtta :) Ärge seda kodus järgi tehke…

Ma tahan

Ma tahan Sind omale päriseks. Ma tahan, et mu selle aasta sünnipäeva kinki mult kunagi ära ei võetaks. Ma tahan omale tüdrukut, kes kilkab rõõmust, kui tal õnnestub mulle kõdi teha. Ma tahan, et Sa teeks seda tihti. Ma tahan Sind oma kaissu. Ma tahan, et Sa jääks hommikuti selle pärast tööle hiljaks. Ma tahan ise selle pärast tööle hiljaks jääda. Ma tahan Sind näha. Ma tahan Su juukseid silitada. Ma tahan Su pead sassi ajada. Ma taham, et meil oleks ikka sama hea, kui me isegi mitte midagi ei tee. Ma tahan minna Sinuga seenele isegi siis, kui metsas seeni pole. Ma tahan pühapäeva hommikul Sinu tehtud pannkooke. Ma tahan pühapäevahommikuid koos Sinuga ja kõiki teisi hommikuid ka. Ma tahan et Sa räägiks mulle, mis toimub. Ma tahan ennast lolliks teha. Ma tahan olla parem. Ma tahan Sinuga tantsida. Ma tahan Sind kallistada. Ma taha Su selga masseerida. Ma tahan Sinuga lapsi. Ma tahan jälle olla vähemalt sama õnnelik kui ma olin alles üleeelmine nädal. Ma tahan, et Sul ei oleks seda mõtlemisaega rohkem vaja. Ma tahan, et ma ise ei mõtleks nii palju.

Ma tahan, et Sa õpiks ütlema “ei”. Ma tahan, et Sa ütleks talle lõpuks selle “ei” ja nii, et ta aru saaks. Ma tahan Sind aidata, kuigi igasugune minu abi oleks väga omakasupüüdlik. Ma tahan olla Su tulevik. Ma tahan, et Sina armastaks mind ka. Ma tahan, et Sa ütleks mulle “ei”, kui see tõesti on Su vastus. Ma tahan, et Sa helistaks mulle. Ma tahan, et Sa võtaks vastu, kui mina helistan. Ma tahan, et Sa saadaks mulle SMSi kui Sa ei saa vastu võtta.
Ma tahan, et mul jätkuks jõudu ja kannatust oodata ära oma aeg. Ma tahan, et mu sõbrad teaks, mis minuga toimub. Ma tahan, et ma naerataks jälle sama palju kui enne. Ma tahan et mu söögiisu tuleks tagasi. Ma tahan, et ma ei peaks Sulle enam kunagi kirjutama, sest sa oled kogu aeg mu kõrval.

Ma tahan, et Sa oleks täna õhtul siin. Ma tahan, et Sa oleks siin juba praegu. Ma tahan minna sinuga pühapäeval Kadriorgu võistlusi vaatama. Ma tahan minna Sinuga teatrisse, meil on ju piletid juba olemas. Ma tahan minna Sinuga okroobri lõpus Veneetsiasse isegi, kui ma olen pärast seda pankrotis. Kas ma tahan liiga palju?

Ma tahan, et kõik, kellel on selle kohta midagi öelda, seda mulle ka ütleks.

Palju pilte, vähe juttu

Lubatud ja mõned niisama pildid selle kohta kuidas akvaariumid hetkel välja näevad:
Nii õitses Crinum, aga kolmanda õie avanemine jäigi mul nägemata


Rio 180 peale tänast väikest harvendust

Läänemeri

Riiulis olev ajutine maimukas
Sai ühe kaasakvaristi akvaariumis võimust võtnud elukaid tuvastatud -karpvähk


Ja mõned makrod
Krevetid meres


Skalaar
Vetikamugijad CO2 redelil magamas
Burundi printsessi maimud
Torntigu lutsib klaasi
Sarvtigu

Meres uued loomad

Kuna eelmisest postist on palju möödas siis peaks vähemalt üles lugema, mis vahepeal toimunud.
Saaremaalt sai 10. juunil toodud Läänemere akvasse uued loomad ja ka tutt vetikat. Uuteks asukateks 4 krevetti ja üks kala. Väiksemaid kakandeid ja kirpvähke tuli ka, aga neid ma üle ei lugenud. 1 krevett suri juba mõne päeva pärast aga ülejäänud 3 paistavad päris aktiivselt. Kestuvad ka suhteliselt tihti, kuigi ma ei tea, kas näljast või kasvamisest. Kala on kadunud kuhugi kivide vahele ja ma ei olegi teda isegi mitte nii palju näinud, et saaks määrata kas tegemist jälle mingi mudilaga või mingi võldaslase maim, pigem siiski esimene kui teine variant. Ja võibolla teda polegi enam. Igatahes tõenäoliselt ma lõpetan selle mere kasti jälle varsti ära kui praegu sisse toodud loomad peaksid otsa saama.
Tööl olevas akvaariumis hakkab Crinum natans lähipäevil õitsema. 3 õit peaks tulema, aga kui see nüüd reedeks lahti ei lähe, siis jääb see mul küll kahjuks nägemata, kuna pean linnast ära minema. Seal vist ei ole ka kedagi teist, kes pildistaks. Kui ma peale satun, siis tulevad pildid järgmisse posti, see sissekanne jääb aga pilditudks
Oma vanast katkisest Singeri masinal olevast kastist sain lõpuks nüüd lahti, kuuldavasti sai sellest kodu liivahiirtele :) Singeri laua edasine kasutamine alles ootab ideid.
Ja lõpuks tuli mulle eelmine nädal idee, kuidas ma ikkagi saaks siia veel suurema akvaariumi ära paigutatud. Praeguse suure asemele peaks ta tulema, nii et teostus võtab aega. Igatahes mööblidisaini väljamõtlemine on alanud. Võibolla jõuluks on mingi tulemus.

Kaval-Ants, Vanapagan ja ta asjaajaja

Kas sa paha Vanapagana ja ta vaga, aga agara asjaajajaga salaja sara taga pragada tahad? Vastad jaatavalt? Haara patakas raha (paarsada taala) ja kappa sara taha! Salaja! Vaata taha, tagaajajad saavad saapaga saba alla.
Sara taga hakka asjaajajaga (ja ka vanapaganaga) pragama! Praga kaks aastat, aastal 2222 hakkab asjaajajal paha, aga paha Vanapagan tahab tagajala kabjaga parajat matakat anda. Vaja plagama panna. Aja asja kavalalt: maksa asjaajajal’ kakssada taala, Vanapagan tahab ka ja nad hakkavad raha jagama. Asjaajaja haarab Vanapaganalt sabast, aga Vanapagan rabab asjaajajal jalad alt. Nad prantsatavad maha ja ma arvan, sa saad plagama panna.

Väike prõks

Istusin mina rahulikult õhtul kodus arvuti taga ja kuulsin äkki, kuidas käis väike kolksatus. Umbes selline, mida teeb näiteks klaaspudel kui ta millegipärast ümber kukub. Vaatasin toas ringi, aga mingit poltergeisti tuvastada ei õnnestunud. Nii ma siis istusingi arvutitaga edasi ja tegelesin oma asjadega. Umbes tund aega hiljem avastasin end kuulmas, et midagi tilgub. Kuna meie maja katus on minu korteri koha pealt rohkem kui kahtlane, siis olen ma sellistele helidele üsna tundlik. Õnneks seekord katusega probleeme ei olnud. Tilkumine toimus "Singeri" laua all. Enne kuuldud kolksatus tähendas, et akvaariumi põhjaklaas oli mingitele pingetele otsustanud järele anda ja katki minna.
Tänasin mõttes oma õnne, et see juhtus just nii ja nüüd. Järgmisel päeval 22.veebruaril olin just nädalaks kodust ära sõitmas, nii et ööpäeva jagu hiljem ja mind ei oleks seal olukorda päästmas olnud. Leke oli ka üsna aeglane. Ei olnud vaja kohe uisapäisa tormata, vaid sai edasisi tegevusi natuke läbi mõelda. Tegelikult oleks akvaariumi leke võibolla isegi peale paarikümne liitri vee välja voolamist peatunud.
Esimesel õhtul evakueerisin mollide maimud ja Burundi printsessid koos aeglasemat kasvu taimedega, mis enamasti on ka kivide ja kändude külge kasvatatud, 25 liitrisesse tagavaraakvaariumisse. Täiskasvanud mollid ja ülejäänud taimed sain järgmisel hommikul foorumisse ära sokutatud. Minu äraolekuaja tuli neil seal aeraatoriga ja ilma filtrita läbi saada.
Kui akvaarium tühjaks oli tehtud, siis sai ka põhja alune olukord üle vaadatud. Klaas oli täies pikkuses lõhki ja peale selle pika prao veel mõni lühem kah. Tegelikult on see akvaarium oma 20 aasta jooksul mind ikkagi tublisti teeninud ka ja nagunii olid peas mõtted selle äravahetamise suunal.
5 märtsil, kui reisid tehtud ja vastavad vahendid varutud, tegin järgmise ümberkorralduse, et selline päris ajutine lahendus vahetada samuti ajutise, kuid siiski natuke püsivama korralduse vastu. Läänemere 60-liitrise akvaariumi sisu ja Singeri masinast päästetud 25-liitrise akvaariumi sisud vahetasid selle tulemusena kohad. Ilmselt millalgi suve poole saab Läänemere katsetus järjekordselt lõpetatud.
Uue seisuga on siis 60-liitrises akvaariumis praegu põhjafilter, akvaarium on pealt lahti. Elanikeks 3 molli maimu ja umbes 10 Burundi printsessi, neist vaid 1 täiskasvanu. Taimedeks peamiselt Microsorum pteropus 'vindelow' ja Anubias barteri nana. Natuke sai ka teisi taimekesi sinna istutatud, aga valguseks on seal vaid üks 13-watine toru, nii et erilist taimekasvu pole oodata. Katkisest akvaariumist võtsin põhjakruusa ja pesin seda päris põhjalikult, kuna suur akvaarim oli mullapõhjaga.
Stockholmikruiisilt sai kaasa ostetud Nymphaea zenkeri 'green'. Ühes potis oli kaks taime, ühe istutasin suurde akvaariumisse ja teine läks nigelatesse valgustingimustesse 60-liitrises. Kummalgi polnud eriti korralike juuri nii, et mõlemad taimed on siiani üsna armetu väljanägemisega. Uusi lehti on siiski ajanud mõlemad.
Heas usus, et nitraate on vähe olen suurt akvaariumit seni üsna regulaarselt väetanud, kuid nüüd äkki selgus, et ei nitraate ega fosfaate ei olegi seal nii vähe, kui ma arvasin. Edasi tuleb mõnda aega ilmselt tihemini testida ja vaid mikrot lisada. Prooviks sai aianduspoest ostetud ka mikrosegu Agrimix Micro Profi.