Stockholmi akvaarium

Kolmapäeval uuendasin oma tutvust Stockholmi akvaariumiga. Kunagi, kui ma seal esimest korda käisin, jättis see asutus vaatamata oma väiksusele ja tagasihoidlikule väljapanekule väga meeldiva mulje. See oli aga üsna mitu aastat tagasi juba ja siis ei olnud ka mul vist mingit suurema akvaariumi külastamise kogemust eelneva paari aasta jooksul olnud, millega Stockholmi võrrelda. Kui veel arvestada seda, et umbes aasta tagasi ma olin seal korra ukse taha jäänud kuna saabusin valel kuupäeval või kellaajal, siis ma isegi natuke pelgasin, et uus külastus võib mu meeldivad mälestused Stockholmi akvaariumist kui väga kenast kohakesest sootuks ära pühkida.
Tuleb tunnistada, et kogu asutus oli veel väiksem kui ma mäletasin. Esimeses saalis on troopiline vihmamets, kus öö ja päev vaheldub umbes 5 minutiliste perioodidena. Öösel sajab päris korralikult vihma ja isegi müristab. Mööda sildasid liikudes on võimalik kõigepealt vaadata kalu pealtvaates: piraajad, pacud, arowanad, paabusilmaahvenad, mingid sägad ja isegi jõerai. Hiljem saab samu kalu ka läbi klaasseina vaadata, sealt on näha ka natuke väiksemaid kalu. Valgust on vähe isegi "päeval". Samas ruumis on kaks terraariumi mürgiste aga väga värviliste konnadega.
Järgmises saalis on toopiliste merede väljapanek. Peamise basseini suurimateks kaladeks on üle meetri pikkused mureenid ja haid. Suuruselt järgmise akvaariumi suurus on juba üsna sellises mõõdus, mida võib ehk mõne rikkama asjaarmastaja kodustki leida. Lisaks neile kahele veel kümmekond väiksemat anumat ja 2 "lompi" põrandas,
Kolmanda saali nimi on Põhjala veed, kus eksponeeritakse kohalikke kalu ja muid veeelukaid. Kõige meeldejäävama mulje jättis meriforellide maimude akvaarium. Umbes 200-300 liitrises kastis on tuhatkond paarisentimeetripikkust meriforelli, kes väidetavalt on marjast välja hautud veebruaris. Ühes päris pisikeses umbes 3 liitrises anumas kus pole mingit tehnikat, elavad rõõmaslt mõned müsiidid. Kui ma ise Läänemere akvaariumit pidasin, siis mul ei õnnestunud kuidagi müsiide üle nädala elus hoida. Võibolla et viga oli siis akvaariumikaaslastes. Väike mägioja voolab sellest põhjala saalist kärestikku mööda alla otse maja kõrval/all olevasse merre. Eelmise korra käigust mul on justkui meeles info, et sedasama kärestikku pidi tulevad akvaariumist lahti lastud forellimaimud hiljem samasse kohta kudema.
Järgmises ruumis ongi juba nänni pood ja kohvik ning õues terrassil saab ka veel ringi vaadata. Kogu selle lõbu eest küsitakse täiskasvanult 80 SEKi ehk umbes 120 EEku ja üliõpilased allahindlust ei saa. Kui seda suurt haide basseini ei oleks, siis tõenäoliselt oleks Tallinna loomaaia troopikamaja akvaariumites rohkem vaatamist kui Stockholmis.
Tore oli see, et Kati oli nõus koos minuga selle väikese ringi läbi tegema ja ma sain ehk vähemalt oma teadmistega hiilata ja targa inimese mulje jätta :) Nii et vaatamata neile alguses välja toodud kartustele ja sellele järgnevale virisemisele väiksuse üle, jäid kokkuvõttes minu mälestused Stockholmi akvaariumist endiselt väga meeldivateks.