300+ (7) Anthias (5) hädad (4) liigid (18) mage (28) meri (13) õied (5) reisid (5) sisustamine (11) teadus (4) teemast mööda (2) üldpildid (25) video (5)

Friday, January 03, 2014

Aastavahetuse ülevaade

Väikeseks tõestuseks selle kohta, et ma oma blogi päris ära pole unustanud ja mingil määral ka hetkeseisu jäädvustamiseks panen siia üles jõulude ajal tehtud üldpildid kõigist oma akvaariumitest. Vanuse järjekorras:

Töö juures olev Percula 120 mereakvaarium (~500 liitrit) käivitatud suvel 2009.

Järgmisena kodus olev nanomeri (~60liitrit) käivitatud kevadel 2010. Peale seda küll korra kolitud uude korterisse ja viimati sellel suvel ümber tõstetud teisele riiulile. Selle viimase tõstmisega küll erilisi muutusi ei kaasnenud.
 Kodune mageveeakvaarium Anthias 130 (~600liitrit +~100 liitrine sump) käivitatud talvel 2011. Nihkus ka suvel meetri jagu toas paremale. Viimane suurem taimede ja kändude liigutamine toimus novembri alguses.
Ja viimasena selles blogis üldse veel mitte kajastust leidnud tööl fuajees olev mereakvaarium (~550liitrit + ~100liitrine sump) käivitatud suvel 2012. 


Wednesday, October 17, 2012

Monday, March 19, 2012

Järelkasv

Veebruari esimestel päevadel oli järjekordne skalaaride marjaports. Jälle koi ja triibuga pikkuimel, samal paaril mis üleeelmise postituse piltidel. Seekord mõtlesin natuke selle marjaga mässata ja tõstsin kohe koos Echinodoruse lehega sumpa sõela sisse. Sõela sättisin nii, et toimuks korralik veevahetus.
Pipetiga nokkisin järgnevatel päevadel valgeks läinud teri ära. 4 päeva pärast olid marjal sabad taga ja väljanoppimisega ei olnud vaja enam tegeleda. 8 päeva hiljem hakkasid maimud ujuma. Kahjuks juhtus sõelaga väike äpardus, nii et maimud pääsesid sumpa plehku. Kümmekond tükki siiski püüdsin kinni ja panin uuesti sõela, hiljem juba maimulõksu. Operatsiooni käigus avastasin ka et sumbas elab mul päris palju zooplanktonit. Palja silmaga tunduvad aerjalgsed olema, mikroskoobi alla pole pannud.
Maimude esimeseks toiduks oli JBL Nobil Fluid Artemia. Nädala pärast oli sõelas alles 8 maimu ja läksin üle kuivtoidule ja külmtatud planktonile. Süüa andsin kogu aega ohtralt nii lõksus olevatele maimudele kui väljapoole. Kuna sump suur ja läbivool korralik, siis reostuse pärast ei muretsenud.
10 päeva peale ujuma hakkamist oli maimulõksus alles 6 maimu, väljaspool vist enam mitte ühtegi.
14-16 ujumispäeval olid maimud 72 tundi söömata, kuna kedagi polnud kodus. Kõik jäid ellu.
4 nädalased maimud läksid elama oma 25 liitrisesse akvaariumisse. Seal on neil seltsiks hulk tigusid ja 2 krevetti, kes toiduülejääkide eest peavad hoolitsema, sest järelejäänud 4 maimu jaoks on toitu ikka võimatu doseerida. Välja nägid nad umbes 5 nädala vanuselt sellised:


Hetkel 5-6 nädalasena on neil pikkust vaid napp 1 sentimeeter. Ilmselt kehva toidu tõttu ja võibolla ka sellepärast, et temperatuur on natuke madal olnud. Igatahes hetkel ootan uut sobivat marjaportsu sobival substraadil, et veelkord proovida.

Märtsi alguses avastasin suures akvaariumis taimi harvendades Limnophila vahelt veel hulga väikesi kalu. Kõigest kuu aega tagasi olin akvaariumisse toonud kolumbia tetrad (Hyphessobrycon columbianus). Alguses 4 ja nädal hiljem veel 8. Maimud ei saanud olla rohkem kui kuu aega vanad. Kudemine jäi märkamatuks, õnneks on akvaarium parasjagu metsa kasvanud. Praeguseks on maimud igatahes ligi kaks korda suuremad kui skalaarimaimud. Piisavalt kiired, et suurte skalaaride eest põgeneda, on nad samuti. Enamus aega püsivad nad siiski veel tihnikus. Hetkel on neid vähemalt 7. Isegi pildilt pole neid lihtne leida :)






Thursday, December 22, 2011

Jõulupurk


Oktoobris läks käima selline isereguleeruv 10-liitrine mikrokosmos, mis rõõmustab tööl trepimademel kõikide möödakäijate silma. Elanikeks algselt 6 kirsikrevetti, nüüdseks on nende number vist juba suurem. Paar torntigu ja sarvtigu on ka purgis ning ka ripsusse on klaasil vahel näha. Piltilt ei paista see küll välja, aga põhilise osa taimsest biomassist moodustab Vesicularia dubyana "cristmas", puujuurtel on kinni Anubias barteri nana ning Microsorum pteropus"Windeløv", pinnal ujub Pistia stratiotes. Sammal katab põhja umbes 4-5cm kihina, selle all mingit substraati ei ole. Mingit toitmist, puhastamist ega muud hooldust pole ka seni kordagi teinud. Kaas on peal selleks, et auramise vähendamiseks. Kui ilmad ilusamaks lähevad, siis ilmselt tuleb ülekuumenemise vältimiseks mingi vähem päiksele avatud aknale ümber kolida. Aga saab näha, kaua see niimoodi tasakaalus püsib. Sinised munad kaovad muidugi peale pühi :)

Wednesday, July 27, 2011

Suur maimurööv

Alates umbes mai algusest on mõlemad skalaaripaarid üsna regulaarselt umbes 2-3 nädalaste vahedega õritanud järelkasvu soetada. Olen küll natuke püüdnud maimude ellujäämistõenäosust suurendada, aga seni pole ujuvad maimud üle nädala vastu pidanud ja kogu ring hakkab umbes nädal hiljem otsast peale. Kui maimud akvaariumisse jätta, siis süüakse nad mõne päevaga teiste kalade poolt ära. Kui ma nad eraldi akvaariumisse tõstan, siis surevad nad mingil hetkel mu tiheda komandeeringugraafiku ja muidu suviste sõitude tõttu lihtsalt nälga.

Millalgi juunis juhtus nii, et mõlemal paaril oli lausa korraga mari lehtede peal. Esimesel paaril umbes 3 päeva vanem kui teisel. Peale koorumist hakkas esimene paar oma pesakonda kolima, aga sel korral ei õnnestunud neil kuidagi head ja õiget kohta leida, üritati ühe ja teise lehe peale, aga kõik need lehed olid liiga vertikaalsed või mingi muude omaduste tõttu halvad, nii et kobar ei tahtnud seal kuidagi püsida. Järgmiseks päevaks oli kogu see sats jälle otsa saanud. Ülejärgmisel päeval aga märkasin, et teise paari sabadega marjaterade hulgas, kes asusid ikka alles oma esimeses pesas, oli kolm teistest tunduvalt kaugemale arenenud maimukest. Ilmselt olid need esimese paari kurnast suure kolimissageduse ajal varastatud. Kahjuks ei olnud parasjagu fotokat käepärast ja järgmine päev tuli jälle nagunii ära sõita, nii et see nähtus jäi fikseerimata ja edasine areng nägemata. Allpool siiski natuke teemakohaseid pilte ka.




Friday, April 08, 2011

PARateadus

Jaanuari alguses Anthiase jaoks ostetud Hopar 6x54W valgustiga sain lisaks neile kuuele torule, mis lambis sees olid, kaasavaraks veel mõned lisatorud. Kõik need torud olid eelmise omaniku poolt kokku ostetud eeskätt mereakvaariumi jaoks ja samuti polnud enam sugugi kindel, milline neist kui palju töös on olnud. Esialgu kõlbasid nad akvaariumit valgustama küll, aga nüüdseks tuli aeg ikkagi mageveekastile natuke sobilikum varustus soetada. Tööl käib ka hetkel pH-mõju katsete ettevalmistus, mille jaoks otsisime sobivat valgustit. 60 liitriste MP stardipaketi akvaariumite 15w toru osutus liiga lahjaks ja praeguse seisuga läheb ilmselt käiku mu eelmise akvaariumi Hopar 4x54w valgusti, mille torud ka juba 9 kuud käinud. Et 15w lahjaks jäi sai konkreetselt kindlaks tehtud PARi ehk fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust mõõtes. Kuna sellisele mõõteriistale juba nagunii korra küüned taha sain, siis tuligi mõte, et soetan veel paar eri omadusega toru juurde ja mõõdan koos uutega ka kõik oma vanad torud üle, et kindlaks teha, mis on juba prügimäekõlbulik (vabandust, ohtlike jäätmete kogumispunkti kõlbulik) ja mida ehk veel kasutada annab.

Mõõtmiseks kasutasin 4x54w valgustit, kus korraga oli sees vaid 1 toru (välja arvatud siis need mõõtmised, kus mitut lampi korraga mõõtsin). Kaitsvat pleksiklaasi, mis seal muidu ees on, mõõtmisel ka ei kasutanud. Lamp asus veest 10 cm kõrgusel ja andur veepinnast 20 cm allpool. Pilt selline:
Vesi on veidi hägune, kuna mul parasjagu käimas ka glutaaraldehüüdi kuur, aga mõõtmistulemused olid siiski kõikidele lampidele võrdsed ja ega neid tulemusi ühegi teise mõõtmisega nagunii eriti võrrelda ei saa. Lisaks PARi mõõtjale oli kasutuses ka luksmeeter, sama mis selles postituses. Luksmeetri andur oli otse lambi all, torust umbes 5 cm kaugusel. Mõõtmistulemuse fikseerisin umbes kolm minutit peale lambi sisse lülitamist, kui PAR oli maksimumini tõusnud. Kella pealt siin täpselt aega ei võtnud, eri torud soojenesid ka natuke eri kiirusega. Aparaat andis küll 1 koha peale koma, aga sellist täpsust ma kirja ei hakanud panema. Luksidest üritasin kirja panna seda, mida aparaat näitas PARi maksimumi ajal. Üldiselt  luxid jõudsid maksimumi natuke varem ja langesid PARi maksimumi saavutamise ajaks isegi kuni paarsada ühikut. Teadmata vanusega torude vanus peaks vist jääma kõigil vahemikku 3-9 kuud.

Torud 16-21 on kõik sinised meretorud, osa neist läheb ilmselt veel mereakval ka käiku.
Lõpus mõõdetud veel ka mu voodipeatsi led lugemispirni, mille kiire suunasin otse andurile.
4x1w valgustus valgustab mul akvaariumi alust kappi seestpoolt ja sumpa. Sinna alla on paar taimerootsu ka pandud, aga nede mõõtmistulemuste valguses ei ole vist erilist kasvu oodata.
Ja päris lõpus on siis 6x54 valgusti kombineeritud valgus täis- ja poolvõimsusel enne ja praegu. Selline valgus põleb mul täisvõimsusel 9 tundi, koos hommikuse ja õhtuse pooliku võimsusega kokku 12 tundi.
Dubleerin selle postituse ka foorumisse, kuna see võib äkki seal mingi arutelu tekitada :)
Ja siin siis mõõtmistulemused, kui hinnaveergu ei näe, tuleb tabelil klikkida:


Friday, February 18, 2011

Kolimine vol.5

Järgmise nädala kolmapäeval ähvardati kuni kuuetunnise elektrikatkestusega, peale mida ma pean ilmselt oma välisfiltri ikka lahti tegema ja mingil määral selle sisu ka loputama. Seetõttu otsustasin eile kalad sumbast akvaariumisse ära kolida. Kõigepealt lasin akvaariumis oleval veel ja sumbas oleval veel mõnda aega pumpade abil seguneda, siis panin välisfiltri akvaariumi vett filtreerima. Püüdsin kalad kinni ja tõstsin akvaariumisse. Lõpetuseks pumpasin kogu sumba vee akvaariumisse. Akvaarium sai sellest 2/3 jagu täis. Sump on tühi ja see jääb natukeseks ajaks nii, sest kapis on vaja natuke juhtmeid seintele kinnitada ja äkki mul õnnestub sinna isegi mingi riiulike mahutada. Akvaarium pole väga tihedalt asustatud. 500 liitri peale on 5 skalaari, 4 OTOt, 2 burundi printsessi ja isane Ancistrus ja teod.  Taimede nimekiri peaks vastama sellele, mis praegu paremal kirjas. Ma usun, et järgmise nädala elektrikatkestsele ja sellele järgnevale filtripesule võib julgelt vastu minna. Täna hommikul tegin veetestid, tulemused olid sellised:
pH 7.0 (CO2 ei ole veel lisama hakanud, kaks suuremat kändu on uued)
KH 7.5
GH 14 (test hakkab vanaks jääma, ei saa hästi värvimuutusest sotti)
NO2 0
NO3 20
PO4 0,75
Fe 0.1
Temperatuur 24 (põhjaküttekaabli sain tööle, aga see pole veel samuti sisse lülitatud)
Alles peale testide tegemist lasin akvaariumi vett täis. Välja näeb asi nii nagu all näha.