Üleelmisel pühapäeval Ahvenamaale sõiduks Prismas viimaseid sisseoste tehes avastasin kassa juures, et seal jagatakse Helsingi Sea Life sooduskuponge. Selle külastamisest ei olnud meil reisi planeerimise ajal küll juttu olnud, aga igaks juhuks võtsin siiski kaasa, kuna ikkagi terve päev oli vaja Helsingis surnuks lüüa. Täiesti juhuslikult tuli mu reisikaaslastel minust 100% sõltumatult idee sinna minna ja siis mul oli muidugi tore nende kupongidega lehvitada, sest sisse sai nendega kaks ühe hinnaga. Täiskasvanu täishind oleks maksnud 14,5 eurot ehk selle väljapaneku kohta minu arust liiga palju nagu juba Monaco akvaariumi teemas kirjutasin.
Ei meeldinud mulle Helsingi akvaarium teisel korral eriti rohkem kui esimesel. Kuna Stockholmi muljed on ka suhteliselt värsked, siis kipub võrdlus just eelkõige sellega tulema. Helsingi kalade valik, akvaariumite suurus ja hulk on kindlasti tunduvalt suurem. Väljapaneku järjekord väga sarnane. Algas troopilise mageveega, mille kõrval olid ka samad mürgised konnad, siis suur ja peamine osa troopiliste meredega ja lõpus põhjamaade kohalikud mere- ja mageveekalad.
Mis mulle selle Sea Life juures ei meeldi, on palju kumeraid klaase ja igasugune mõtetu tilulilu mis on nii basseinide sisse uputatud kui ka väljaspool, silmatorkavalt kunstlikud dekoratsioonid, mida üldse vaja poleks. Samas lastele ilmselt meeldib ja samuti sellistele inimestele, kellele meeldib plastmassist luukeresid ja laevavrakke ka oma kodus akvaariumisse uputada. Ja ühtegi korralikku ja mitmekesist korallidega riffi ka ka ei mäleta, peamine rõhk ikka peaaegu et ainult kaladel. Meduuse oli ka lausa 2 eri liiki, selle eest plusspunktid.
Võibolla, et ma teadsin seda ka varem ja olen lihtsalt ära unustanud, aga kassas erinevaid soodustusi uurides avastasin, et Sea Life on tegelikult üleeuroopaline kett. Lisaks Helsingile olen alles eelmisel suvel, mis on ju ka suhteliselt alles, käinud Londoni Sea Lifes ja ega mul sellest külastusestki mingeid väga positiivseid üllatusi meeles ei ole. Õigupoolest ei mäleta ma sellest peaaegu midagi muud, kui et ei olnud midagi erilist. Ilmselt tuleb statistika mõttes kusagil kolmandas Sea Lifes veel ära käia,, enne kui otsustada, et kogu see kett ongi puhas turistilõks või siis ainult lastele mõeldud koht.
Ülejäänud aeg eelmise nädala teisest poolest kulus Ahvenamaal haugi püüdes. Minu isiklik skoor oli 3 kala, kes kõik said merre kasvama tagasi lastud. Pildil olev minu vist üldse elu esimene haug oli küll vist mittealamõõduline, aga kuna meil ei olnud paadis teda millegagi mõõta ja normi suhtes tekkis ka vaidlusi, siis lasime ta ikka tagasi. Oleks teadnud, et meie kogu saak tol esimesel päeval jääbki nii viletsaks kui et kuue peale üks ahven, siis poleks ehk lasknud :) Igatahes olid meie seltskonna kogenumad kalamehed ka arvamusel, et selle pärast ikka Ahvenamaale poleks küll sõita tasunud.
Lõpetuseks üks 2 aastat tagasi Norras tehtud pilt, et õiges kohas näkkab isegi minusugusel algajal :)
Wednesday, May 13, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment