p6ltsi veealune maailm

Jõulupurk

2011-12-22T23:26:00.000+02:00

Oktoobris läks käima selline isereguleeruv 10-liitrine mikrokosmos, mis rõõmustab tööl trepimademel kõikide möödakäijate silma. Elanikeks algselt 6 kirsikrevetti, nüüdseks on nende number vist juba suurem. Paar torntigu ja sarvtigu on ka purgis ning ka ripsusse on klaasil vahel näha. Piltilt ei paista see küll välja, aga põhilise osa taimsest biomassist moodustab Vesicularia dubyana "cristmas", puujuurtel on kinni Anubias barteri nana ning Microsorum pteropus"Windeløv", pinnal ujub Pistia stratiotes. Sammal katab põhja umbes 4-5cm kihina, selle all mingit substraati ei ole. Mingit toitmist, puhastamist ega muud hooldust pole ka seni kordagi teinud. Kaas on peal selleks, et auramise vähendamiseks. Kui ilmad ilusamaks lähevad, siis ilmselt tuleb ülekuumenemise vältimiseks mingi vähem päiksele avatud aknale ümber kolida. Aga saab näha, kaua see niimoodi tasakaalus püsib. Sinised munad kaovad muidugi peale pühi :)

Suur maimurööv

2011-07-27T22:47:00.000+03:00

Alates umbes mai algusest on mõlemad skalaaripaarid üsna regulaarselt umbes 2-3 nädalaste vahedega õritanud järelkasvu soetada. Olen küll natuke püüdnud maimude ellujäämistõenäosust suurendada, aga seni pole ujuvad maimud üle nädala vastu pidanud ja kogu ring hakkab umbes nädal hiljem otsast peale. Kui maimud akvaariumisse jätta, siis süüakse nad mõne päevaga teiste kalade poolt ära. Kui ma nad eraldi akvaariumisse tõstan, siis surevad nad mingil hetkel mu tiheda komandeeringugraafiku ja muidu suviste sõitude tõttu lihtsalt nälga.

Millalgi juunis juhtus nii, et mõlemal paaril oli lausa korraga mari lehtede peal. Esimesel paaril umbes 3 päeva vanem kui teisel. Peale koorumist hakkas esimene paar oma pesakonda kolima, aga sel korral ei õnnestunud neil kuidagi head ja õiget kohta leida, üritati ühe ja teise lehe peale, aga kõik need lehed olid liiga vertikaalsed või mingi muude omaduste tõttu halvad, nii et kobar ei tahtnud seal kuidagi püsida. Järgmiseks päevaks oli kogu see sats jälle otsa saanud. Ülejärgmisel päeval aga märkasin, et teise paari sabadega marjaterade hulgas, kes asusid ikka alles oma esimeses pesas, oli kolm teistest tunduvalt kaugemale arenenud maimukest. Ilmselt olid need esimese paari kurnast suure kolimissageduse ajal varastatud. Kahjuks ei olnud parasjagu fotokat käepärast ja järgmine päev tuli jälle nagunii ära sõita, nii et see nähtus jäi fikseerimata ja edasine areng nägemata. Allpool siiski natuke teemakohaseid pilte ka.

PARateadus

2011-04-08T00:11:00.001+03:00

Jaanuari alguses Anthiase jaoks ostetud Hopar 6x54W valgustiga sain lisaks neile kuuele torule, mis lambis sees olid, kaasavaraks veel mõned lisatorud. Kõik need torud olid eelmise omaniku poolt kokku ostetud eeskätt mereakvaariumi jaoks ja samuti polnud enam sugugi kindel, milline neist kui palju töös on olnud. Esialgu kõlbasid nad akvaariumit valgustama küll, aga nüüdseks tuli aeg ikkagi mageveekastile natuke sobilikum varustus soetada. Tööl käib ka hetkel pH-mõju katsete ettevalmistus, mille jaoks otsisime sobivat valgustit. 60 liitriste MP stardipaketi akvaariumite 15w toru osutus liiga lahjaks ja praeguse seisuga läheb ilmselt käiku mu eelmise akvaariumi Hopar 4x54w valgusti, mille torud ka juba 9 kuud käinud. Et 15w lahjaks jäi sai konkreetselt kindlaks tehtud PARi ehk fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust mõõtes. Kuna sellisele mõõteriistale juba nagunii korra küüned taha sain, siis tuligi mõte, et soetan veel paar eri omadusega toru juurde ja mõõdan koos uutega ka kõik oma vanad torud üle, et kindlaks teha, mis on juba prügimäekõlbulik (vabandust, ohtlike jäätmete kogumispunkti kõlbulik) ja mida ehk veel kasutada annab.

Mõõtmiseks kasutasin 4x54w valgustit, kus korraga oli sees vaid 1 toru (välja arvatud siis need mõõtmised, kus mitut lampi korraga mõõtsin). Kaitsvat pleksiklaasi, mis seal muidu ees on, mõõtmisel ka ei kasutanud. Lamp asus veest 10 cm kõrgusel ja andur veepinnast 20 cm allpool. Pilt selline:

Vesi on veidi hägune, kuna mul parasjagu käimas ka glutaaraldehüüdi kuur, aga mõõtmistulemused olid siiski kõikidele lampidele võrdsed ja ega neid tulemusi ühegi teise mõõtmisega nagunii eriti võrrelda ei saa. Lisaks PARi mõõtjale oli kasutuses ka luksmeeter, sama mis selles postituses. Luksmeetri andur oli otse lambi all, torust umbes 5 cm kaugusel. Mõõtmistulemuse fikseerisin umbes kolm minutit peale lambi sisse lülitamist, kui PAR oli maksimumini tõusnud. Kella pealt siin täpselt aega ei võtnud, eri torud soojenesid ka natuke eri kiirusega. Aparaat andis küll 1 koha peale koma, aga sellist täpsust ma kirja ei hakanud panema. Luksidest üritasin kirja panna seda, mida aparaat näitas PARi maksimumi ajal. Üldiselt luxid jõudsid maksimumi natuke varem ja langesid PARi maksimumi saavutamise ajaks isegi kuni paarsada ühikut. Teadmata vanusega torude vanus peaks vist jääma kõigil vahemikku 3-9 kuud.

Torud 16-21 on kõik sinised meretorud, osa neist läheb ilmselt veel mereakval ka käiku.
Lõpus mõõdetud veel ka mu voodipeatsi led lugemispirni, mille kiire suunasin otse andurile.
4x1w valgustus valgustab mul akvaariumi alust kappi seestpoolt ja sumpa. Sinna alla on paar taimerootsu ka pandud, aga nede mõõtmistulemuste valguses ei ole vist erilist kasvu oodata.
Ja päris lõpus on siis 6x54 valgusti kombineeritud valgus täis- ja poolvõimsusel enne ja praegu. Selline valgus põleb mul täisvõimsusel 9 tundi, koos hommikuse ja õhtuse pooliku võimsusega kokku 12 tundi.
Dubleerin selle postituse ka foorumisse, kuna see võib äkki seal mingi arutelu tekitada :)
Ja siin siis mõõtmistulemused, kui hinnaveergu ei näe, tuleb tabelil klikkida:

Kolimine vol.5

2011-02-18T21:23:00.000+02:00

Järgmise nädala kolmapäeval ähvardati kuni kuuetunnise elektrikatkestusega, peale mida ma pean ilmselt oma välisfiltri ikka lahti tegema ja mingil määral selle sisu ka loputama. Seetõttu otsustasin eile kalad sumbast akvaariumisse ära kolida. Kõigepealt lasin akvaariumis oleval veel ja sumbas oleval veel mõnda aega pumpade abil seguneda, siis panin välisfiltri akvaariumi vett filtreerima. Püüdsin kalad kinni ja tõstsin akvaariumisse. Lõpetuseks pumpasin kogu sumba vee akvaariumisse. Akvaarium sai sellest 2/3 jagu täis. Sump on tühi ja see jääb natukeseks ajaks nii, sest kapis on vaja natuke juhtmeid seintele kinnitada ja äkki mul õnnestub sinna isegi mingi riiulike mahutada. Akvaarium pole väga tihedalt asustatud. 500 liitri peale on 5 skalaari, 4 OTOt, 2 burundi printsessi ja isane Ancistrus ja teod. Taimede nimekiri peaks vastama sellele, mis praegu paremal kirjas. Ma usun, et järgmise nädala elektrikatkestsele ja sellele järgnevale filtripesule võib julgelt vastu minna. Täna hommikul tegin veetestid, tulemused olid sellised:

pH 7.0 (CO2 ei ole veel lisama hakanud, kaks suuremat kändu on uued)

KH 7.5

GH 14 (test hakkab vanaks jääma, ei saa hästi värvimuutusest sotti)

NO2 0

NO3 20

PO4 0,75

Fe 0.1

Temperatuur 24 (põhjaküttekaabli sain tööle, aga see pole veel samuti sisse lülitatud)

Alles peale testide tegemist lasin akvaariumi vett täis. Välja näeb asi nii nagu all näha.

Kolimine vol.4

2011-02-13T22:32:00.000+02:00

Nüüd on suur akvaarium vanas korteris tühjaks tehtud ja seda postitust kirjutama hakates avastasin, et mul polegi alles ühtegi korralikku üldpilti sellest ajast kui taimestik vanas lõpuks korralikult kasvanud oli. Alates oktoobri keskpaigast elan juba uues korteris, nii et viimastest kuudest pole neid pilte juba selle pärast. Kahjuks ei olnud fotokat kaasas ka siis, kui ma akvaariumit tühjaks tegema läksin. Taimedžungel oli seal päris võimas. Siiski leidsin augustist ja septembrist kaks pilti, mis ajaloo huvides siia ikkagi üles lähevad. Pildistatud on neil tegelikult Liisbetit, sellest ka natuke imelikud nurgad. Parem ikka kui mitte midagi.

Magevee elu kolimine uude korterisse toimus 1.veebruaril. Allpool oleval pildil on peaaegu kogu kraam, mis ümber kolisin. Ühes termokastis on kalad, teine on peaaegu triiki täis taimi. Lisaks kaladega koos olevale umbes kümnele liitrile tõin veel kaasa kaks 25-liitrist kanistritäit vett. Kive ja kruusa tõin vanast akvaariumist ära rohkem kui pildil olevas kahes ämbris. Välisfiltrit lahti ei kiskunud, see sisaldab ka kümne liitri jagu vett ja kõike muud, mis sinna umbes novembrist on kogunenud. Loodetavasti endiselt ka kirsikrevette...

Vesi, kalad, kivid, puurondid ja see osa taimedest, mis uude akvaariumisse oli plaanis panna läks veel samal õhtul elama uue akvaariumi all kapis olevasse sumpa. Värsket vett niipalju juurde, et 160-liitrine sump täis saaks, siis välisfilter samuti sinna tööle ja sellega jõudis magamaminekuaeg ka kätte.

Kuna uus akvaarium on pikalt olnud kasutuses mereakvaariumina, siis on nii akvaariumisse kui ka sumpa klaasile tekkinud mõnesse kohta päris korralik valge koorik, mis peaks suures osas kaltsiumist koosnema. Akvaariumi seintelt kraapisin seda niipalju maha kui võimalik. Ülevoolu kasti siseseinaga, kus seda kõige rohkem on, ei hakka vaeva nägema. Tõenäoliselt tõstab see mingil määral vee karedust, aga kunagi ma olen juba ühe mereakvaariumi ilma probleemideta mageveekastina kasutusse võtnud ja mingeid silmnähtavaid probleeme sellega ei tekkinud. Jaanuari alguses ostsin ühe kaasfoorumlase käest uule kastile ka valgusti. Põhimõtteliselt on tegu täpselt sama firma ja sama disainiga lambiga nagu vanal akvaariumil, uuel on ainult kaks toru rohkem ehk 6x54w. Torud ise on esialgu kasutatud ja lähemas tulevikus see nii ka jääb.

Ammu ammu Rio 180 jaoks tellitud põhjaküttekaabel on selle akvaariumi jaoks väga lühike, aga uut tellida ei raatsinud. Kui kruus juba peal oli, siis avastasin, et see kaabel ei töötagi. Õnneks vist viga kaitsmes, uuega pole veel proovinud.

Vana akvaarium oli käinud kõigest umbes aasta ja seega ei olnud tõenäoliselt ka JBL Aquabasis+ veel täiesti ammendunud. Niivõrd kuivõrd see võimalik oli üritasin vanast akvaariumist kruusa ka kihtide kaupa välja koukida. Vanast akvaariumist toodud kruusa enne uude lisamist ei pesnud mitte kuidagi. Mingil määral sai see niigi läbi loputatud vanast akvaariumist välja tõstmisega. Leidsin isegi mõned savist väetisekuulid. Tänu vana kruusa kasutamisele on uues akvaariumis ka juba mustmiljon torntigu. Uude läks siis kõigepealt vana akvaariumi kõige alumine kiht, kus peaks olema kõige rohkem veel allesolevat Aquabasist ja üleeelmise akvaariumi graniitliiva. Selle peale must kasutatud kivipuru. Alles oli ka pool kotti täitsa uut kivipuru, mille läbi loputasin, see läks ka kõik ära. Sinna peale siis veel vulkaniiti, mida üritasin ka vana akvaariumi paremast otsast eraldi välja võtta. Kõik see sai kaetud 25 liitri uue JBL Manadoga. Substraadi paksuseks on kokku 6-8 cm.

Praeguseks on seis selline, nagu näha alloleval pildil. Juurtega taimed on istutatud. Akvaariumis on kaks uut L-mõõdus kändu. Loomadest on ülemisse ossa seni elama pandud vaid tigusid. Sumbas on kalad, Anubiase känd ja veel mõningast pudi-padi ja parempoolses osas Ceratophyllum. Üks OTO paistab olevat ka sinna hüpanud. Parempoolse osa põhjas on ka natuke vana kruusa. Valgustuseks on kapis 4x1w ledid, ma pole päris kindel, kas see on kardheinale piisav fotosünteesiks, aga kalad paistavad praegu sellise eluga suhteliselt rahul olevat. Kaks korda olen seal osalist veevahetust teinud. Alles teisel korral taipasin, et vana vesi tuleb üles, mitte kanalisatsiooni, pumbata.

Gdynia akvaarium ja Šotimaa rahvuslik akvaarium

2011-02-12T00:02:00.001+02:00

Avalike akvaariumite arvustamise seisukohalt olen natke laisk olnud. Eelmise aasta augustis käisin Šotimaal Edinburghis ja selle reisi käigus sai ka seal lähedal asuvat Scotland National Aquariumit Deepsea World'i külastatud. See ei jätnud nii sügavat muljet, et kohe midagi kirjutada oleks tahtnud ja praegu enam eriti ei mäleta ka. Asub igatahes endise kaevanduse käikudes ja seal on üks väga pikk liikuva teega tunnel akvaariumi all, aga väljapanekutest eriti midagi meelde ei jäänud. Akvaarium asub Edinburghi kesklinnast umbes poole tunni rongisõidu kaugusel. Rongisõit maksab, pilet on ka 12,5 naela, nii et kokkuvõttes päris kallis lõbu. Mäletan kuidas Velda mult enne sinna minekut mitu korda pinnis, et kas ikka tasub, millele ma loomulikult enne käimist kuidagi vastata ei osanud. Aga pärast arvan küll, et ega eriti ei tasu. Akvaariumi külastamisega koos näeb üsna lähedalt küll muljetavaldavaid raudkonstruktsioonist raudteesilda ja maantee rippsilda, mis üle Firth of Forthi viivad ja kunagi peale valmimist mõlemad maailma kõige kõigemad on olnud. Aga selliste vaatamisväärsuste huvilistel on Edinburghis nagunii palju muudki vaadata...
Sissepääs akvaariumisse ja raudteesild taustal.

Gdynias käisin jaanuaris ja ma ei ole kindel, kas see võis äkki neljas kord olla. Akvaariumit külastasin igatahes teist korda. Kui eelmisel korral mõni aasta tagasi käisin ise ja üksi sellega tutvumas, siis seekord oli akvaariumi külastus õhtusöögiga seotud. Mõnes mõttes hea, sest akvaarium oli siis juba suletud ja külastajad ei seganud. Samas olid kahjuks pimedad ka mõned akvaariumid. Tuli mobiilis oleva lambiga suurest basseinist piraajasid ja anakondat taga otsida.
Võrreldes eelmise korraga on see asutus igatahes tublisti arenenud. Seda rääkis ka meile selle ürituse korraldanud inimene. Eelmisest korrast ma ei mäleta üldse eriti mereakvaariumite olemasolu, praegu on neid aga lausa kaks saalitäit. Ühes toimus meie õhtusöök nagu näha allolevalt pildilt, mille tegi Karl Van Ginderdeuren. Minu teine kord sellistes tingimustes õhtust süüa. Esimene oli vist aastal 2004 Genua akvaariumis otse haide kõrval :)

Kokku oli saalis 10 umbes 1000-liitrist akvaariumi. Peamiselt pehmed korallid ja erinevad, aga mitte just väga eksootilised kalad. Pimedad on Nautiluse ja homaari akvaariumid. Pildilt vasakult jääb napilt välja meduuside akvaarium. Kahuks oli cateringi firma enda nurga sirmiga eraldanud ja sinna taha jäi kõige suurem ja kirjum riffiakvaarium. Kõrval saalis olid mureenid ja muud suuremad merekalad. All magevee basseinid.
Lisaks akvaariumitele oli veel üks saal zooloogiaga üldiseks tutvumiseks ja ülemine korrus spetsiaalselt Läänemere ekspositsiooniga. Seal küll midagi elusat ei olnud, aga päris huvitav oli umbes 5 meetrise läbimõõduga Läänemere põhjareljeefi makett. Kahjuks ei ole kogu selles asutuses muidugi poola keelt mitte mõistvate klientide peale eriti mõeldud.
Erinevalt Edinburghist on Gdynia turistile suhteliselt igav linn, nii et mere ääres olev akvaarium on kindlasti külastamist väärt. Ja kui te just kohaliku kalainstituudi külalisena sinna õhtusöögile pole kutsutud, siis umbes 4 eurose pileti eest peaks seal vaatamist piisavalt olema.

Kolimine vol.3

2010-12-12T20:07:00.000+02:00

Suure akvaariumi kolimine võttis isadepäeval ootamatu pöörde. Merefoorumis lasti ühe pikalt müügis olnud akvaariumikomplekti jääkide hind naeruväärselt madalale ja sellega seoses tekkiski mul idee kolida uude korterisse ainult suure akvaariumi sisu ja mingi osa tehnikast, vana akvaariumi aga peale tühjendamist müüki panna. Sel nädalal tõin uue kasti üks päev enne Monikat Tartust ära. Tuba sai akvaariumit üsna täis. Kuna kalad on veel vanas kohas, tõstsin pildistamiseks kasti hoopis roomajad :)

Tegemist siis ab Aqua Medic Anthias 120 komplekti riismetega. Must aluskapp, akvaarium, sump, tagasivoolupump ja natuke muid pudinaid sinna juurde. Tootja väitel on akvaariumi maht 550 liitrit, mõõdud 135x66x62, sumba maht on väliste mõõtude järgi 160 liitrit. Kui nüüd millalgi vaja minevate asjade ostunimekiri koos on, siis saab kolimise peale mõtlema hakata.

Kolimine vol.2

2010-12-09T19:52:00.000+02:00

Alustama peaks sellest, et see esimene kolimine ikkagi päris kadudeta ei lõppenud. Akvaariumi ainus kala Nemateleotris decora on tänaseks kalataevas. Kas nüüd oli tegemist kolimisest tingitud minitsükli käivitumisega. NH ega NO2 ei testinud, seega ei kindlalt ei tea. Teine põhjus võis olla Antiredi kasutamine. Peale kolimist tekkis suhteliselt kiiresti palju sinivetikat ja 10 päeva peale kolimist lisasin 14ml antiredi. Kuna ma ei tea täpset vee hulka akvaariumis, siis võis seda olla natuke liiga palju. Vetikast sain muidugi lahti, kala suri 3 päeva hiljem.
5 nädalat peale akvaariumi uude korterisse toomist tõstsin ta jälle ringfi oma lõplikku asupaika. Selleks tõstsin osa kivisid välja aga enamus jäi siiski akvaariumisse, kolmandik vett jäi ka sisse.
Üldine natuke suurem pilt näeb praegu välja selline:

Natuke lähemalt selline:

Mõned uuemad elanikud:

Kolimine Vol.1

2010-10-31T18:35:00.002+02:00

Siin on suhteliselt pikalt vaikus olnud, sest seoses uude korterisse kolimisega on kogu aur läinud remondi lõpetamise peale ja üldse on suur osa elust praegu pappkastidesse pakitud. Akvaariumid on pidanud viimased kuud üsna autopiloodi peal hakkama saama. Sellegipoolest kõik toimis. Suures magevee kastis said skalaarid suguküpseks ja on vähemalt korra marjaga maha saanud. Mereakvaariumisse ei tahtnud ka enne kolimist enam midagi uut sisse tuua. Nüüd on aga asi nii kaugel, et alates 17.oktoobrist oleme suhteliselt ametlikult sisse kolinud. Mereakvaariumi tõin ära nädal hiljem. Viimane pilt vanas kohas:

Kogu see kivihunnik mahtus koos u 10 liitri veega ilusti termokasti, sinna peale panin eraldi kilekotis veel ka kala ja teises kilekotis ikka veel üsna väikesed koralide fraagid. Ülejäänud vee lasin 30-liitrisesse kanistrisse ja võtsin samuti kaasa. Akvaariumi põhja jäi liiv ja umbes paari sentimeetri jagu vett. Tagaseina küljest kahte pehmet looma ei hakanud lahti koukima. Akvaarium sai kilega kaetud ja ühe suurema musta plastmassvanni sees autoga uude kohta sõidutatud. Sõidu ajal loksus liiva alt üsna palju saasta välja, nii et uues kohas esialgu tuli osa kanistriga kaasa võetud veest akvaariumisse kallata ja natuke sifoonimisega tegeletud. Edasi läksid kivid ja järele jäänud vana vesi jälle kasti üsna suvaliselt. Eheimi filter ka järgi ja nii ma lasin õhtuni umbes pooltäis akvaariumis veel selgineda. Õhtul tõstsin kivid oma esialgsesse lõplikku positsiooni, lasin kala ka kilekotist välja ja panin akvaariumi jälle vett täis. Osa veest oli siis uus.
Kuna akvaarium asub praegu ajutiselt väikesel kapil, mitte riiulis nagu enne, siis tuli järgmisel päeval ka jube suvel alustatud valgusti lõpuni valmis ehitada, korpus oli juba suvel alumiiniumprofiilidest kokku kruvitud-needitud, tegemata oli lambitorude installeerimine. Esialgu läksid lambid ilma reflektoriteta.
Valgusti nurk näeb välja selline:

Kolmandal päeval tegin igaks juhuks veel filtrile suurpuhastuse ja väikese veevahetuse ning panin igaks juhuks natuke sütt ka sisse, aga see oli juba pigem selline "tagasi rutiinsete veevahetuste juurde" liigutus. Igatahes läks see kõik suhteliselt lihtsalt ja kadudeta. Väike vetikaprobleem on arenemas , aga ehk ei lähe väga hulluks. Kogu kupatus näeb praegu välja selline:

Ainuke asi, et nagu juba mainitud on akvaarium esialgu ajutisel kohal, sest tema originaalaluseks olev riiul on hetkel lahtivõetud olekus värvimisel. Nii et üks ümbertõstmine ootab seda kasti lähiajal veel ees. Aga see kõik on alles kerge sissejuhatus suure mageveeakvaariumi kolimiseks. Selle koha pealt mul ei ole veel isegi ideed, kas see tuleb kah samale alusele või hoopis uuele, isegi tähtaega pole endale veel seadnud, aga karta on, et enne tuleb euro...

Kuidas pidada kirsikrevette koos röövkaladega?

2010-07-19T22:58:00.000+03:00

Vastus: krevetid elavad välisfiltris :)
Kuna mu suures kastis on on ülevoolusektsioon, siis krevetiakvaariumi likvideerimisel panin mõned krevetid sinna elama. JBLi sissevoolu sõel on piisavalt hõre, et väiksemad krevetid sealt läbi mahuks, aga paar rasvasemat püsib pidevalt ikka ka nähtaval. Filtri toru ümber kasvab veel Java sammal, nii et kokku on see 10x12 cm põhjaga ja 50 cm kõrge ülevoolusektsioon krevettidele turvaline asupaik. Suured kalad küll vahel uudistavad seda sööki läbi klaasi, aga üldiselt nad teavad, et sealt midagi kätte ei saa.

Kui ma aprillis viimati filtri lahti võtsin, siis leidsin makaronide vahelt mõned krevetid. Nüüd eelmine nädal uuesti filtrit puhastades tuli neid sealt välja oma 40 (kõik ei ole pildil). Krevetid mitte ainult ei jää filtris makaronide vahel ellu vaid ka paljunevad. Võimalik muidugi, et paljunemine toimub akvaariumis, aga täiskasvanuks on nad igatahes võimelised ka filtris kasvama.

Üle kammi käivad krevettidel külas teod. Labatigude paljunemine toimub vist ka tegelikult ainult krevettide osakonnas. Kusagil mujal ma ei ole marja märganud. Täna hommikul aga hüppas üle kammi Cleithracara maronii. See hüpe oli küll vist minu kolistamisesest põhjustatud ehmatuse tagajärg, mitte suure krevetiisu põhjustatud. Igatahes koukisin ma ta seat enne selle isu tekkimist välja. Enamus filtrist välja püütud krevette on vist jälle seal tagasi. Nähtaval on endiselt vaid mõned üksikud. Nende hulgas ka suurim ja punaseim emane.

Kuumalaine ohvreid ei põhjustanud. Veetemperatuur oli küll 32-33 ja seda isegi vaatamata sellele, et lamp mõni päev üldse ei põlenud.

Teeseen

2010-06-22T21:46:00.000+03:00

Täiesti ülekohtuselt olen ma oma blogis seni täiesti ära unustanud veel ühe veeeluka, kes mul juba neli aastat omaette viieliitrises purgis elab. Mõnes mõttes võib seda isegi pidada esimeseks purgis peetud elukaks, kelle eest lapsena hoolt sai kantud. Siis ta oli muidugi rohkem vanaema oma, aga küllalt tihti tuli minulgi teda pesta ja talle uus tee valmis teha. Igatahes mulle on see jook juba väga varasest noorusest väga maitsenud ja kui mõni aasta tagasi seda ühe tuttava majapidamises jälle nägin, sai kohe pool endasse mangutud.
Kes teab, see teab, kes ei tea, aga tahab teada võib lugeda näiteks terviselehest. Väljamaa keeles teatakse teda peamiselt kombucha nime all. Väidetavalt tervisele igatepidi hea, aga mina pean teda ikka selle pärast, et seenevesi mulle lihtsalt maitseb.

Hulkharjasuss ronis pinnale

2010-05-22T12:52:00.003+03:00

Suures mereakvaariumis võttis üks korralik lõõrikas kätte ja ronis veepinnale ringi vaatama...

Montaazhivahust tagasein mereakvaariumile

2010-03-17T21:06:00.008+02:00

Aeg avalikustada oma koduse nanomere projekt.
Töö juures asuva akvaariumiga on nüüd kolmveerand aastat kätt harjutatud, esimesed vitsad kätte saadud ja veidike asjast ettekujutust kogutud. Kooliraha on kulutatud õnneks ka peamiselt tööandja taskust. Aga ikka tahaks ju rohkem ja erinevaid asju proovida, mingi areng peab pidevalt toimuma. Väga harva viitsin ma näiteks nii kaua tööl olla, et vaadata, mis akvaariumis öösel toimub. Otsus, et kunagi saab mul ka kodus mereakvaarium olema, sai ka juba tegelikult mitu aastat tagasi tehtud.
Kuna ruumi on piiratult, siis uue sisustuse jaoks lõpetas tegevuse krevettide akvaarium. Klaaskast ja selle asukoht riiulis olid ka ainukesed, mida uues projektis kasutada saab.
Akvaariumi mõõtmed on 65x30x30cm, maht väliste mõõtude järgi 58,5 liitrit või siis 15 gallonit. Valgustama hakkavad 24w T5 torud ja filtriks Eheim Ecco 2233. Ostetud on ka Tunze Nano DOC 9002 skimmer, aga seda proovides selgus, et samas ruumis magamiseks on aparat veidi liiga lärmakas ja ega ta ilus vaadata ka pole. Vähemalt esialgu üritan ilma skimmerita hakkama saada.
Väljamaa foorumeid lugedes hakkas mulle meeldima idee polüuretaanvahust tagaseinast ja kuna kogu projekt nagunii selline eksperimentaalne on, siis otsustasin ka selle ära proovida. Spetsiaalne tume PU-vaht, mida lombi taga selliseks otstarbeks üldiselt soovutatakse ja mis ultravioletti kannatab, tundus Euroopas olevat kättesaamatu defitsiitkaup. USAst tellida tundus liiga kallis, pealegi sellist kaupa ei taheta eriti lennukisse ka lubada. Otsustasin proovida tavalisega ja vahtu UV eest võimalikult palju korallitükkide ja muude objektidega varjata.

Protseduur nägi välja selline, et kõigepealt liimisin silikooniga tagaseina külge hulga väiksemaid klaasikilde, et vahul parem pidamine oleks. Ühtlasi sai ka filtri flööt tagaseina sisse itegreeritud.

Järgmiseks siis vaht peale ja vahu peale suuremaid korallitükke, molluskite karpe ja lõpuks puistasin kõik üle veel 1cm fraktsiooniga korallipuruga. Natuke sai katmisega kiirustatud, oleks pidanud jätma kümmekond minutit pikema paisumisaja, Praegusel juhul paisus mitmest kohast vaht suure mullina välja. Umbes tund aega hiljem, kui vahu pealmine kiht enam ei kleepunud, aga seest oli veel pehme, murdsin suurema osa nendest mullidest lihtsalt ära. Kui vaht juba päris kuiv oli, tegin noaga veel parandusi. Kõige rohkem oli vaja parandada ülemist serva.

Tagant nägi asi välja selline:

Ja eest selline. Parem ülemine nurk jäi osaliselt paljaks, sest vaht sai otsa. Kasutasin kõige väiksemat saadaolevat pudelit, sellest oleks täpselt jätkunud, kui ma poleks kuu aega varem natuke ära raisanud erinevate pindade nakkumistugevuse testimiseks ☺

Valgus lahendus on praegu selline, ees valge ja taga sinine toru. Kui vaja, siis mahub keskele kindlasti üks aga võibolla ka kaks toru veel samade reflektorite peale.

Vaht on nüüd nädal aega kuivanud. Täna lasin testiks mageda vee sisse ja praegu on pilt selline. Eheimi filtrist (kirjade järgi 480 l/h) jääb vee liigutamiseks kindlasti väheks. Peaks vist Koralia Nano ostma või on kellelgi mingeid paremaid soovitusi?
Igaks juhuks panin praegu magedasse vette mõneks päevaks pihutäie aktiivsütt.
Kuu lõpuks saab ehk kivid ka sisse...

Mere uuemad asukad

2010-02-08T19:59:00.009+02:00

Mereakvaariumist pole juba tükk aega midagi kirjutanud. Vahepeal on mitmeid elukaid juurde soetatud ja osa neist ka juba loojakarja läinud.

Esimese kahe meriroosiga läks halvasti. Entacmae quadricolor kadus kivihunniku taha juba üsna varsti peale soetamist. Condylactis gigantea pidas vastu päris kaua, aga enne jõule lagunes ka see koost. Viimasel pildil, mille ma tegin siis kui ta juba akvaariumist eraldatud oli, nägi välja selline.

Vaatamata halvale algusele, sai enne jõule siiski ostetud uus meriroos, seekord Heteractis magnifica, kelle pidamine peaks tegelikult veel keerulisem olema. Eks näis, seni paistab suhteliselt korras olevat, kahjuks meriroosiga koos ostetud 4 kardinali surid paari nädala jooksul. Tõenäoliselt reisi ja keskkonnavahetuse stress.

Kuna meriroos oli olemas, siis rahva tungival soovil tulid ka kaks meriroosahvenat Amphiprion ocellaris.

Kalakesest tellisin juba novembris meritähe Linckia multifora ja juba novembris ta tuli ka, aga siis oli ta 2 kuud poe akvaariumis kadunud, viimaks jõudis ikka oma uude koju.
Eks ta on enamuse ajast kadunud meilgi, aga vahel sätib ennast ka nähtavale.

Veel 2 uut kala: Chrysiptera parasema ja Pseudocheilinus hexataenia.

Siis veel üks lühike videojupp heixerilt saadud sinine Xenias kus näha ka pruun Montipora:

Kokku on ostetud ka 3 erinevat krevetti: Lysmata spp ja Stenopus hispidus ikka aegajalt näitavad end, kuid väike Thor amboinensis on kadunud akvaariumisse laskmisest peale.

Tundub, et tõsiselt kasvavad vaid rohelised Ricordead ja kahjuks ka sinivetikad.

Saagu valgus

2010-01-26T20:34:00.015+02:00

Detsembri algusest kuni siiani on uus akvaarium pidanud läbi ajama vana Rio pooliku valgusega. Nüüd lõpuks jõudis uus Hopar 4x54W T5 valgusti Hiinast kohale. Reefshops.com-ist tellimise idee tuli seoses ühe teemaga merefoorumis. Kuna seal oli jutuks Hiinast tellimise riskidest CE märgistuse puudumistega seoses, siis oli täitsa põnev oodata, kas kaup ikka kohale ka jõuab. CE jutust ettevaatlikuks tehtuna üritasin niipalju taustainfot otsida kui võimalik ja mingid lehed ma isegi leidsin, kus väideti et HOPARi kaubamärki tootvast tehasest tuleb CE märgiga kaupa.
Kuna hind oli ahvatlev, siis juba 1. detsembril tellisin valgusti ära. Hind 70$ saatekulu 133$ mis kokku on ikkagi odavam kui saksa poodidest, isegi kui käibemaks otsa arvestada. Nüüd ma lugesin foorumist, et põhimõtteliselt oleks saatekulusid saanud mingil määral veel vähemaks kaubelda.
Paki liikumise kronoloogia oli selline:
11.dets sain meili, et pakk on Hiinas komplekteeritud ja teele saadetud. Track number ka, mida siis Google tõlkimisroboti abil jälgida. Hiina Posti leht andis infot ainult hieroglüüfidega.
11.detsember Peking International
12.-13. jaanuar Venemaa erinevad asutused (geograafiline asukoht täpsustamata). Huvitav kas mitmetel pühadel nii pikal tulemisel oma osa?
21.jaanuar Tallinn
25.jaanuar sain paki postkontorist kätte.
Eriti positiivne üllatus oli, et sentigi raha juurde ei küsitud.
Ei karbil ega valgustil endal minu silm CE märki ei tuvastanud.
Torud samuti Hopar firma omad ja neil on CE märk peal.
2 sinist ja 2 10000K valget toru + valgusti ise = 2233 krooni. Tehinguga olen igatahes küll rahul
Kuna siniseid torusid mageveekastile panna ei taha, siis ostsin täna Megaluumenist 2 Osrami 865 toru (kokku 150 krooni), sinised jäävad tagavaraks kuni mereakval ükskord vahetustorusid vaja. Enne lõpliku kombinatsiooni paika panemist tegin lõbu pärast pilte erinevatest variantidest.
Kõigepealt pilt valgustist. 2 lülitit aga ainult 1 juhe. Kunagi tuleikus tuleb see asi ilmselt lahti kruvida ja teine juhe lisada, et saaks süsteemi kahe taimeri pealt käima panna. Olemasolev juhe on natuke liiga lühike ka ja vale otsikuga, üleminekujupp oli korralikult kaasa pakitud.
Pooled torud põlemas
Edasised pildid on tehtud kõik fotoka samal rezhiimil ilma välguta. Panin kirja ka luksid akvaariumi otsaseina juures laua kõrgusel (aparaat näha viimasel pildil). Korduskatse tegemiseks peaks kirja panema, et valgusti kaitseklaas oli eest võetud ja luksid panin kirja umbes 20 sekundit peale süütamist, kui number enam ei suurenenud.

1x sinine + 1x Hopar valge lamp, 164 luxi.

2x sinine + 2x Hopar valge lamp, 325 luxi.

2x sinine, 193 luxi.

2x Hopar valge, 213 luxi.

2x Osram 865, 230 luxi.

2x sinine+ 2x Osram 865, 412 luxi.

1x sinine + 1x Osram 865, 216 luxi.

1x Osram 865 + 1x Hopar valge, 224 luxi.

2x Osram 865+ 2x Hopar valge, 413 luxi. See on variant, mis siitpeale seda akvaariumit valgustab.

Oomipoest ostetud luxmeter ja mõõtmise koht: andur on see valge ring. Huvitaval kombel luksmeetri näit hakkas mingi aeg peale valguse sisselülitamist langema. umbes poole tunni pärast oli 413 luksist järgi jäänud vaid 290. Kui valgusti oli otsapidi üle akvaariumi serva, siis oli näit 1450. Umbes 10-15 cm kaugusel torudest näitas aparaat 20 000, mis on selle riista ülemine mõõtmispiir.

Cleithracara maronii esimene mari

2009-12-28T20:01:00.006+02:00

Uus akvarium on praeguseks käinud peaaegu kuu aega. Valgust annab endiselt vana akvaariumi kaks 30-vatist toru ja CO2 ei ole veel lisama hakanud. Taimed näitavad juba selgeid kasvamise märke. Kõige paremini on seda muidugi näha Aponogetonist, kuna selle puhul sai kruusa sisse pandud lehtedeta mugul. Jõulu ajal sai selgeks ka see, et ülevoolu kast ei ole soojenduspulgale õige koht. Kui akvaariumist vesi aurab, siis mingitel mulle veel mitte päris selgetel põhjustel hakkab veetase langema just ülevoolukastis. Igatahes kahe ööpevaga jäid pulgad kuivale ja üks läks seetõttu ka puruks. Õnneks oli see 50-vatine lisapulk, mis ma ajutiselt sinna panin, kuna ilmad külmad ja mind polnud iga päev ka kodu kütmas. Akvaariumi temperatuur on olnud enamasti vaid 21-22 kraadi. Akvaariumi praegune seis on selline:

26. detsembri hommikul üllatasid mind Cleitrhracara maroniid, kes olid ühe kivi täis munenud. Need kalad on mul elanud juba mitu aastat ja ma olin juba hakanud arvama, et mulle on sattunud kaks isast. Kas oli põhjus ruumipuuduses või teiste agressiivsemate liikide juuresolemine, aga nende kalade marja ma seni igatahes näinud ei olnud. Esimene laar läks igatahes aia taha, sest täna hommikuks olid enamus marjast vanemate hoolitsemisele vaatamata valgeks muutunud ja õhtuks oli kivi uuesti puhtaks tehtud. Jälle ikaldus.

Esimene kala uues akvaariumis

2009-12-12T19:41:00.005+02:00

Taimed on akvaariumis nüüdseks juurdunud 2 nädalat. Valgust on seni suvalistel aegadel andnud vaid neli ühevatist ledi. Täna tõstsin ajutise lahendusena pool vana RIO 180 valgusest ehk 2x30W. Põlema hakkavad nad esialgu 3 tundi õhtuti ja tunni hommikul. Taimedest paar päeva hiljem kolis akvaariumisse kümmekond allasentimeetrist õunatigu, mõned tornteod ja kümmekond kirsikrevetti. Täna läks esimese kalana sisse ka üks OTO. Akvaarium ei ole ikka veel isegi vett täis.

2 pilti ka Esimene välguga ja teine ilma.

Jää hakkas liikuma

2009-12-02T21:55:00.020+02:00

Juba märtsis valmis uue ja suurema koduse akvaariumi jaoks aluskapp. Kuid siis tuli vahepeal oluline osa palgast hoopis katuse vettpidavusse investeerida ning uue akvaariumi soetamine jäi mõneks ajaks soiku. Sügisel hakkasid aga asjad jälle liikuma ning praeguseks hetkeks olen jõudnud juba nii kaugele, et varsti tuleb taimi istutama hakata. Aga kõigest siiski järjekorras.

Esimene pilt on projektist, mille järgi Akvamees kasti kokku liimis. Pilt on tehtud Google Scetchupi abil. Pikemas perspektiivis saab sellest kunagi loodetavasti mereakvaarium või siis vähemalt sumbaga magevee akvaarium ja seda silmas pidades lasin põhja ka suhteliselt suured augud puurida ja ülevoolukasti kohe akvaariumi sisse kleepida. Esialgu hakkab aga vett filtreerima vana kavaariumi JBL CP500, nii et ülevoolukasti põhjas oleva auk jääb praegu lihtsalt kraaniga suletuks.

15. novembril saabus akvaarium ise. Väliste mõõtude järgi 396 liitrit, tegelik veehulk saab vist olema umbes 300 liitrit.
Samal ajal kui meister mu akvaariumit kokku liimis, tegelesin mina 3D tausta tegemisega. Tegemiseks kasutasin sinist 5 cm paksust vundamendi penoplasti. Esimese etapina liimisin akvaariumisilikooniga suurele plaadile mõned väiksemad plaaditükid. Kui silikoon kuivanud oli, siis modifitseerisin reljeefi veel kuumaõhupuhuriga. Kui ma kunagi peaks seda uuesti tegema, siis jätaks selle liimimise osa vahele ja kasutaks lihtsalt rohkem puhurit. Aga selle mõtteni jõudsin ma alles siis, kui taust juba valmis hakkas saama ja enam ei olnud uut tahvlit penot ka käepärast. Edasi katsin penoplasti Naks2-st tehtud seguga, mida oli toonitud Sarketi betoonipigmendiga. Ostsin 2 erinevat tooni pigmenti, terve pakk Naksi ja 1,5 potsikut pigmenti kulus enamvähem kõik ära ja tulemus sai lõpuks selline. Mõned kivid ja natuke kruusa tsementeerisin ka külge. Allolevalt pildilt on puudu veel paar puujuurikat.
Kui ma akvaariumi kätte sain, siis oli üllatuseks kastil keskel risti olev tugevdusklaas, tausta paigutamiseks tuli see sealt lahti lõigata. Leotasin tausta kokku peaaegu 2 nädalat akvaariumis. 1x vahetasin täielikult vett. Selle leotamise ajal seda risti riba ei olnud ja ühe pikkitugevduse sisse tekkis mõra. Ristitugevduse olemasolu vajadus sai sellega minu jaoks tõestatud ja ma kleepisin selle tagasi.

Devi ei müü enam ühesoonelisi madalpinge küttekaableid ja EBTherm ei võtnud vaeaks mu hinnapäringule vastata. Nii ma siis läksingi kergema vastupanu ja raha kokkuhoidmise teed, ning kiskusin oma vana 107 vatise kaabli välja veel töötava akvaariumi taimestiku juurte alt. See on uue akvaariumi jaoks küll natuke lühike, aga see annab tegelikult kujundada akvaariumis natuke erinevaid tingimusi. Piirkondi kus on põhjaküte ja soppe, kus seda pole. Samasugust vaheldust suurendan ma ka substraadi erinevusega. Selle dokumenteerimiseks ja hilisema taimekasvuga võrdlemiseks on 3 järgmist pilti.

Järgmisel pildil on keskel olev pruunikam laik JBL Aquabase substraat. Ääres on tavaline graniitliiv.
Valdavat osa akvaariumi põhja hakkab katma must kivipuru (Vetonit SR5)
Parema serva pruun ollus on AquaMedic Volcanit, selle tagumise kolmandiku all on ka JBLi substraati, ees on vulkaniit klaasini välja.
Taara: 25kg musta puru, 7kg vulkaniiti ja 5L Aquabasist.

Praeguseks hetkeks on akvaarium poolenisti vett täis ja paar tundi tagasi lükkasin 3 õunatigu tanki.

Esimesed kutsumata külalised kohal

2009-10-20T22:54:00.004+03:00

Kui ma eelmises postituses juba rõõmustasin, et meil akvaariumis ka paljaslõpusega tigusid näha, siis nüüdseks on selgunud, et nad on tõesti olemas ja tegemist pole sugugi nii meeldivate tüüpidega, nagu ma varem olen alati arvanud. Tõenäoliselt tulid nad koos Zoanthusega, kuna see paistab olevat hetkel ka nende peamine rünnakuobjekt. Polüüp oli oma nädal aega üsna suletud olekus, kuni ma taipasin milles asi. Praeguseks olen kolooniat juba kaks korda Lugoli lahuses vannitanud ja olukord tundub paremaks minevat. Täna tegin ühest 3-4 mm pahalasest mikroskoobi all lühikese videolõigu.

Kauaoodatud uute loomade pildid

2009-10-02T20:48:00.015+03:00

Juba ligi kaks nädalat on mereakvaariumis viis Kalakesest tellitud natuke suuremat looma. Alguses oli häda, et ei olnud ühtegi kaamerat käepärast ja hiljem kui pildid juba tehtud, siis polnud jälle aega neid üles riputada. Ja minu fotograafioskused jätavad ka endiselt ikka õppimisruumi. Aga siin need uuemad pildid siis tulevad. Kõigepealt üldpilt

Meriroos Condylactis gigantea

Meriroos Entacmaea quadricolor, kes on praeguseks kahjus suhteliselt varjulise peidukoha valinud omale

Pehme korall Capnella, kes juba nädalaga selgeid kasvamise märke näitas

Pehme korall Sacrophyton

Nööppolüüp Zoanthus, kes transpordiga natuke lagunes, aga tundub, et tükid on samuti oma elu elama hakanud

Aga see ei ole veel kõik. Väriseva käega küll, aga ikkagi õnnestus pildi peale saada ka üks väga paljaslõpusese teo moodi elukas, kes klaasi mööda ronis.

Hulkarjasusside mitmekesisus on samuti kasvanud ja täna roomas mööda kivi üks sell, kes mulle aasta tagasi siin blogis kirjeldatud lugu meelde tuletas ja käe natuke sügelema pani :)

Eile hommikul oli maja sügiseste ilmadega nii külmaks jahtunud, et ka akvaariumi temperatuur langes 22 kraadini, anemoonid olid ennast selle peale üsna kössi tõmmanud. Lõpuks pandi küll küte sisse, aga igaks juhuks ostsin akvaariumisse ka soojenduspulga, mis taimeriga ainult ööseks sisse lülitud. Tänaseks oli temperatuur jälle normis ja kõik tundub korras olevat. Sond on nädalavahetuseks pandud temperatuurimuutusi mõõtma, et seda asja peenemalt reguleerida.

Koduses väikses krevetiakvaariumis on ka uued elanikud - kaheksa sinisilmalist vikerkala Pseudomugil gertrudae.

Merisiiliku hommikuvõimlemine

2009-08-14T16:26:00.007+03:00

Mereakvaariumisse lisandus eelmisel nädalal 2 uut elanikku: merisiilik Tripneustes gratilla ja krevett Stenopus hispidus. Viimane on küll peale esimesi päevi nüüd enamasti peidus olnud, nii et ei ole tast korralikku pilti veel saanudki. Ju on kesta vahetanud ja on seetõttu kartlikum. Siilik roomab aga aktiivselt mööda akvaariumit ringi ja tegi üks hommik võimlemist selle eelmises postis kirjeldatud tühjaks jäänud karbiga. Tõstis selle endale seljale...

...ja siis jälle maha. Ja nii mitu-mitu korda.

Siilikust veel üks natuke elavam pilt ka:

Lisaks on kividele ilmunud mõned torus elavad hulkharjasussid arvatavasti sugukonnast Sabellidae, kellest hetkel samuti veel korralikku pilti pole. Akvaariumi üldine väljanägemine pole viimase korraga võrreldes eriti muutunud.

Mõni uus korter läheb endiselt nagu soe sai...

2009-07-21T09:57:00.006+03:00

15 juuliks oli vetikakoristustiim oma töö sisuliselt lõpetanud ja kivid, liiv ning tagasein jälle sama vetikavabad kui ennegi. Pilt on tehtud eile 20. juulil.

Ühtlasi avastasin eile ka, et vee ringlusega akvaariumis on mingi jama, skimmeri juurde viivast ülevoolust vesi justkui ei voolanud üldse. Igaks juhuks võtsin ette kõikide pumpade puhastuse. Ainult skimmeri oma jäi puutumata,kuna see tundus korralikult töötavat. Selgus, et viga ei olnudki mitte pumpade ummistumises, vaid filtrist akvaariumisse pumpava pumba väljalaske toru oli voolikust lahti ja see pump ajas vett ringi oma väikeses tagumises kambris, mitte ei lükanud seda akvaariumisse kivihunniku alla. Ja nii oli see olnud tõenäoliselt juba pikemat aega, kui mitte päris algusest peale. Ilmselt sellest mingit jama veel ei olnud, aga hea et jaole sain.
Kui ma erakvähid sisse tõin, siis esialgu ei pannud neile ühtegi lisateokoda. Ühe mageveeakvaariumist pärit tühja sebrateo koja panin paar päeva hiljem, aga see ei huvitanud kedagi, Eile oli Kaire tööl ja ta loovutas ühe oma teokarbi, mis kuskilt lõunamaa meredest kaasa on toodud. Juba umbes tunni aja pärast kolis üks vähk uude kinnisvarasse. Kahju et kolimisprotsess nägemata jäi. Pildil on vana ja hüljatud korter all ja uus hele korter koos peremehega juba kivi otsas.

Tuleb vist maja peal teokarpide korjandus korraldada, kõik on ju kuskilt midagi kaasa toonud. Eelmises postituses jäigi sellest vähist portreepilt üles panemata. Niisiis neljas erak lähivaates:

Mereakvaarium

2009-07-09T20:23:00.007+03:00

Kontori akvaariumi ära kolimise postituse lõpus sai juba vihjatud, et see sai ette võetud uuele mereakvaariumile ruumi tegemiseks. Uus akvaarium on olemas olnud juba mõnda aega ja piltegi on juba piisavalt kogunenud, et midagi kirja panna. See postitus dubleerib tegelikult mingil määral ühe foorumi teema alguse otsa, aga järjepidavuse mõttes pean ikka siia ka mingi ajaloo kirja panema.

Akvaarium ise on AquaMedicu standartne komplekt Percula 120. Väliste mõõtude järgi 468 liitrit suur, reaalselt läks vett minu umbkaudsete arvestuste järgi sisse 380 liitrit. Akvaariumi käivitamise kuupäevaks kujunes 1. juuni 2009, see oli päev, kus lisaks 20 kg korallliivale lisasin 42 kg eluskivi. Akvaarium nägi peale seda välja selline:

10 päeva hiljem juba selline:

Jaanipäeval juba selline nagu all näha, pilt ise on küll tehtud 7. juulil, aga vahepeal eriti muutusi ei toimunud.

Kogu süsteemis olev lämmastik on tõenäoliselt seotud rohevetikasse ja Mulla poest, kust kogu see kupatus muretsetud on, soovitati esimesed kalad sisse tuua. Ma sain tegelikult Volodja käest natuke riielda, et ma destilleeritud vett kasutasin, mitte osmoosvett, nii et auramise kompensatsiooniks ilmselt tuleb mõnda aega kraanivett kasutada, võibolla jäängi kraanivee peale. Eks seda näita testid tulevikus, Tänase seisuga oli NO3 kraanivees 1-2 mg/l ja PO4 0.

Esimesed 2 ostetud akvaariumi elanikku on Zebrasoma xanthurum (kollase sabaga) ja Acanthurus blochii

Kalad olid tegelikult ehmatavalt kallid, eriti Zebrasoma, nii et nende esimesena toomine oli võibolla päris riskantne samm, samas on nad mõlemad parajad muruniidukid, nii et ehk saab üldpildi akvaariumis varsti kenamaks. Kahe kalaga see nädal asi ei piirdunud. Järgmisel päeval lisandusid puhastusmeeskonna hulka üks turbotigu (Turbo sp)ja 4 erakvähki. Viimaste täpses määramises pole ma veel päris kindel. Kindlasti ei ole nad päris samad, mis poes kassast läbi löödi, aga kuni ma neid kindlamalt tuvastanud pole, ei ole mõtet ka klaarima minna.

Paguristes cadenati

Calcinus elegans

Calcinus tibicen ?

Kui lambid on kustunud, siis näitavad end kivide peal roosad hulkharjasussid

Tänane testiring andis sellised tulemused:
pH= 8,4
KH= 4
Soolsus= 36,4
Temperatuur= 27,7 C
Mg= 860 mg/l
Ca= 440 mg/l
NO2= 0 mg/l
NO3= 0 mg/l
PO4= 0,5 mg/l
NH4= 0,24
NH on mõõdetud tegelikult 3 päeva tagasi ja ühikuks on mikromooli liitri kohta. Milligrammides teeb see vist 0,004, aga igatahes on tulemus eelnevatel nädalatel ka väiksem olnud.
Selle kohta peaks kunagi eraldi teema või vähemalt nimekirja tegema, kui palju miski maksma on läinud. Praeguse seisuga on kogukulu olnud umbes 40 000 krooni. Kui selle peale mõelda, siis ma omale koju vist ikka niipea mereakvaariumit tegema ei hakka :)

Kui Arno kaameraga koju jõudis, oli kilbik juba surnud...

2009-06-14T22:36:00.009+03:00

Juba mõnda aega mõtlesin, et peaks ära proovima Triops cancriformis ehk kilbikute kasvatamise. Stardipaketi ostsin millalgi märtsis Tartu maantee Taibula poest, vahetult peale seda, kui Kaire oli kiidelnud, et ta oma lastele sealt mingid ürgkalaksesed sai. On ikka tobe nimi välja mõeldud müügi edendamiseks, aga see selleks. Kellel huvi, siis netist saab neid osta näiteks siit või kohalikelt vahendajatelt näiteks siit.

Esimene kolmandik mune läks minul igatahes aia taha. Kasutasin Elektra pudelivett, mis pärines kuskilt Värska kaevudest ja tõenäoliselt selles oli siis liiga palju kloriide. Teise kolmandiku panin aprilli lõpul hauduma destilleeritud vee ja Saaremaa vee segusse umbes 1:1. Sellest portsust kasvas üles 2 kilbikut ja mõned vesikirbud. Võimalik, et väikseid kilbikuid oli esialgu isegi rohkem kui kaks. Komplektis kaasas olnud ümaras plastiknõus oli väikeseid loomi suhteliselt raske üle lugeda. Igatahes millalgi mai teises pooles olid loomad piisavalt suured ja selleks ajaks oli neid kindlasti kaks. Mai viimastel päevadel olin kolm päeva järjest kodust ära ja tagasi tulles oli järel vaid üks kilbik. Teisest polnud järel mitte mingit äratuntavat jälge. Kuna nad kasvasid tõesti üsna kiiresti, siis oli anuma põhjas peaaegu pidevalt mõni tühi kest, nii et tegelikult ei saa isegi kindlalt öelda, kas oli see allesjäänu vana nahk või kadunu viimased jäänused ja kas allesjäänu pistis oma kaaslase nahka elusalt või suri see enne loomulikku surma.

Allesjäänud kilbik oli selleks ajaks piisavalt suur ja mul oli plaan ta krevetiakvaariumisse elama panna. Kuna ma aga ei teadnud, mis tema kaaslasega täpselt juhtus, siis tegi see natuke ettevaatlikuks, sest enamus krevette olid mõõtudelt temast juba väiksemad. Otsustasin, et riskin esialgu ainult ühe krevetiga ja vaatan, kuidas nad omavahel väikeses anumas läbi saavad. Ühtlasi ostsin ka Novaluxist väikese kandilise täisklaasist vaasi, mille ruumala on umbes 2,5 liitrit ehk ligikaudu sama, mis stardikomplekti kuulunud plastmassanumal. Vaasi klaasseinad ei ole ka just ideaalsed ja moonutusevabad, aga sisu jälgitavus paranes plastmasstopsiga võrreldes siiski oluliselt. Krevetiga kooselu sujus 2 ööpäeva täiesti rahulikult. Teise päeva õhtul tõin töölt ka kaamera, et seda minimaailmat pildistada. Hommikul kui pilte hakkasin tegema, oli kilbik kahjuks surnud. Pilte tegin sellegipoolest, sest ega neilt ju aru ei saa, kui ma ainult ühe üles panen :) Kilbiku vanus oli selleks hetkeks umbes 5 nädalat, nii et see võis olla isegi vanadussurm. Kolmandik mune on veel alles ja võibolla jõudsid need kaks midagi enne surma ka liiva sisse poetada. Seda on plaanis millalgi sügisepoole igatahes kontrollida.

Eraldi teemat ei hakka sellest tegema, aga üllatusena avastasin paar nädalat tagasi krevetiakvaariumist õied, mida ma varem tähele polnud pannud. Bacopa australis oli võibolla juba mitu nädalat õitsenud, aga kuna õied on suhteliselt väikesed ja tagasihoidlikud ning mina palju kodust ära, siis tuli see avastus suhteliselt hilja. Pildid said natuke udused.

Helsingi Sea Life ja Ahvenamaa haugid

2009-05-13T21:00:00.006+03:00

Üleelmisel pühapäeval Ahvenamaale sõiduks Prismas viimaseid sisseoste tehes avastasin kassa juures, et seal jagatakse Helsingi Sea Life sooduskuponge. Selle külastamisest ei olnud meil reisi planeerimise ajal küll juttu olnud, aga igaks juhuks võtsin siiski kaasa, kuna ikkagi terve päev oli vaja Helsingis surnuks lüüa. Täiesti juhuslikult tuli mu reisikaaslastel minust 100% sõltumatult idee sinna minna ja siis mul oli muidugi tore nende kupongidega lehvitada, sest sisse sai nendega kaks ühe hinnaga. Täiskasvanu täishind oleks maksnud 14,5 eurot ehk selle väljapaneku kohta minu arust liiga palju nagu juba Monaco akvaariumi teemas kirjutasin.
Ei meeldinud mulle Helsingi akvaarium teisel korral eriti rohkem kui esimesel. Kuna Stockholmi muljed on ka suhteliselt värsked, siis kipub võrdlus just eelkõige sellega tulema. Helsingi kalade valik, akvaariumite suurus ja hulk on kindlasti tunduvalt suurem. Väljapaneku järjekord väga sarnane. Algas troopilise mageveega, mille kõrval olid ka samad mürgised konnad, siis suur ja peamine osa troopiliste meredega ja lõpus põhjamaade kohalikud mere- ja mageveekalad.
Mis mulle selle Sea Life juures ei meeldi, on palju kumeraid klaase ja igasugune mõtetu tilulilu mis on nii basseinide sisse uputatud kui ka väljaspool, silmatorkavalt kunstlikud dekoratsioonid, mida üldse vaja poleks. Samas lastele ilmselt meeldib ja samuti sellistele inimestele, kellele meeldib plastmassist luukeresid ja laevavrakke ka oma kodus akvaariumisse uputada. Ja ühtegi korralikku ja mitmekesist korallidega riffi ka ka ei mäleta, peamine rõhk ikka peaaegu et ainult kaladel. Meduuse oli ka lausa 2 eri liiki, selle eest plusspunktid.
Võibolla, et ma teadsin seda ka varem ja olen lihtsalt ära unustanud, aga kassas erinevaid soodustusi uurides avastasin, et Sea Life on tegelikult üleeuroopaline kett. Lisaks Helsingile olen alles eelmisel suvel, mis on ju ka suhteliselt alles, käinud Londoni Sea Lifes ja ega mul sellest külastusestki mingeid väga positiivseid üllatusi meeles ei ole. Õigupoolest ei mäleta ma sellest peaaegu midagi muud, kui et ei olnud midagi erilist. Ilmselt tuleb statistika mõttes kusagil kolmandas Sea Lifes veel ära käia,, enne kui otsustada, et kogu see kett ongi puhas turistilõks või siis ainult lastele mõeldud koht.
Ülejäänud aeg eelmise nädala teisest poolest kulus Ahvenamaal haugi püüdes. Minu isiklik skoor oli 3 kala, kes kõik said merre kasvama tagasi lastud. Pildil olev minu vist üldse elu esimene haug oli küll vist mittealamõõduline, aga kuna meil ei olnud paadis teda millegagi mõõta ja normi suhtes tekkis ka vaidlusi, siis lasime ta ikka tagasi. Oleks teadnud, et meie kogu saak tol esimesel päeval jääbki nii viletsaks kui et kuue peale üks ahven, siis poleks ehk lasknud :) Igatahes olid meie seltskonna kogenumad kalamehed ka arvamusel, et selle pärast ikka Ahvenamaale poleks küll sõita tasunud.

Lõpetuseks üks 2 aastat tagasi Norras tehtud pilt, et õiges kohas näkkab isegi minusugusel algajal :)

Stockholmi akvaarium

2009-05-02T19:27:00.003+03:00

Kolmapäeval uuendasin oma tutvust Stockholmi akvaariumiga. Kunagi, kui ma seal esimest korda käisin, jättis see asutus vaatamata oma väiksusele ja tagasihoidlikule väljapanekule väga meeldiva mulje. See oli aga üsna mitu aastat tagasi juba ja siis ei olnud ka mul vist mingit suurema akvaariumi külastamise kogemust eelneva paari aasta jooksul olnud, millega Stockholmi võrrelda. Kui veel arvestada seda, et umbes aasta tagasi ma olin seal korra ukse taha jäänud kuna saabusin valel kuupäeval või kellaajal, siis ma isegi natuke pelgasin, et uus külastus võib mu meeldivad mälestused Stockholmi akvaariumist kui väga kenast kohakesest sootuks ära pühkida.
Tuleb tunnistada, et kogu asutus oli veel väiksem kui ma mäletasin. Esimeses saalis on troopiline vihmamets, kus öö ja päev vaheldub umbes 5 minutiliste perioodidena. Öösel sajab päris korralikult vihma ja isegi müristab. Mööda sildasid liikudes on võimalik kõigepealt vaadata kalu pealtvaates: piraajad, pacud, arowanad, paabusilmaahvenad, mingid sägad ja isegi jõerai. Hiljem saab samu kalu ka läbi klaasseina vaadata, sealt on näha ka natuke väiksemaid kalu. Valgust on vähe isegi "päeval". Samas ruumis on kaks terraariumi mürgiste aga väga värviliste konnadega.
Järgmises saalis on toopiliste merede väljapanek. Peamise basseini suurimateks kaladeks on üle meetri pikkused mureenid ja haid. Suuruselt järgmise akvaariumi suurus on juba üsna sellises mõõdus, mida võib ehk mõne rikkama asjaarmastaja kodustki leida. Lisaks neile kahele veel kümmekond väiksemat anumat ja 2 "lompi" põrandas,
Kolmanda saali nimi on Põhjala veed, kus eksponeeritakse kohalikke kalu ja muid veeelukaid. Kõige meeldejäävama mulje jättis meriforellide maimude akvaarium. Umbes 200-300 liitrises kastis on tuhatkond paarisentimeetripikkust meriforelli, kes väidetavalt on marjast välja hautud veebruaris. Ühes päris pisikeses umbes 3 liitrises anumas kus pole mingit tehnikat, elavad rõõmaslt mõned müsiidid. Kui ma ise Läänemere akvaariumit pidasin, siis mul ei õnnestunud kuidagi müsiide üle nädala elus hoida. Võibolla et viga oli siis akvaariumikaaslastes. Väike mägioja voolab sellest põhjala saalist kärestikku mööda alla otse maja kõrval/all olevasse merre. Eelmise korra käigust mul on justkui meeles info, et sedasama kärestikku pidi tulevad akvaariumist lahti lastud forellimaimud hiljem samasse kohta kudema.
Järgmises ruumis ongi juba nänni pood ja kohvik ning õues terrassil saab ka veel ringi vaadata. Kogu selle lõbu eest küsitakse täiskasvanult 80 SEKi ehk umbes 120 EEku ja üliõpilased allahindlust ei saa. Kui seda suurt haide basseini ei oleks, siis tõenäoliselt oleks Tallinna loomaaia troopikamaja akvaariumites rohkem vaatamist kui Stockholmis.
Tore oli see, et Kati oli nõus koos minuga selle väikese ringi läbi tegema ja ma sain ehk vähemalt oma teadmistega hiilata ja targa inimese mulje jätta :) Nii et vaatamata neile alguses välja toodud kartustele ja sellele järgnevale virisemisele väiksuse üle, jäid kokkuvõttes minu mälestused Stockholmi akvaariumist endiselt väga meeldivateks.

Kontori 240-liitrise viimane sissekanne

2009-04-15T17:33:00.005+03:00

Uue, kohe-kohe saabuva mereakvaariumi jaoks oli vaja kontoris ruum vabastada ning seetõttu tuli ära kolida seni seda kohta kaunistanud akvaarium. Kolimine toimus pühapäeval ja suhteliselt kiirmeetodil. Umbes 2 tundi läks kalade välja püüdmisele ja akvaariumi tühjendamisele. Uude kohta kaasa vedasime umbes 100 liitrit vana vett. Kalad tegid natuke alla tunniajase sõidu termokastis. Põhjapinnase vahetasime uue vastu. Taimestik jäi samaks aga biomass vähenes tublisti. Filter on küll ehk natuke liiga must ja puhastamata, aga see peab veel vähemalt kuuks ajaks niimoodi jääma. Akvaariumi üles panemine, taimede istutamine ja kalade sisse laskmine võttis ka veidi üle kahe tunni, nii et kogu kolimise peale kokku umbes 5 tundi. Praeguseks ehk neljandal päeval mingeid kadusid ei ole. Crinumi osad lehed said natuke kannatada, tõenäoliselt said veidi külma, ei tahaks uskuda, et kuivamine üksi nii hullult mõjus. Ma pean nüüd oma floora ja fauna nimekirja siin lehel ka lühendama hakkama, sest seda akvaariumit ikka enam enda omaks pidada ei saa ja sissekandeid selle kohta tõenäoliselt enam ka ei tule. Lõpetuseks pilt uuest kohast.

Uue akvaariumi projekt: Aluskapp

2009-03-12T22:05:00.011+02:00

Mõtted uue ja suurema akvaariumi soetamisest on ühel SASi põdeval inimesel ju pidevalt aga konkreetsed ideed ja plaanid hakkasid mu peas kuju võtma vist millalgi eelmise suve alguses. Novembris tegin esimesed konkreetsemad ettevalmistused ehk tõstsin vana akvaariumi teise kohta, et uuele ruumi teha. Sellest oli juttu siin. Kuna mul oli nüüd paar nädalat puhkust, siis võtsin ette aluskapi ehituse. Tegemist ei ole ainult akvaariumi aluse kapiga, vaid see ehitus vahetab välja ka mu vana arvutilaua ja ka "söögilaua".
Vana toanurk nägi välja selline: kahe laua vahelises augus seisis veel eelmisel aastal 180 liitrine akvaarium.
Sõrestik valmis. Raskus toetub kaheksale 18mm keermelatile ja ka kolmele püsti olevale puitkilpplaadile:

Ja pealmiseks pinnaks on 3m pikk, 60cm lai ja 4cm paks liimpuitplaat

Eesmised uksed käivad lahti hingedel, aga valepidi, st mitte keskelt vaid väljast, külgmised seinad käivad lihtsalt küljest ära.

Kapi sisse on võimalik mahutada sump, maksimaalse laiusega 30 cm ja pikkusega kasvõi 120 cm (ehk kuni 100 liitrit). Kõige suurem peavalu oli kogu seda kupatust loodi saada, kuna tegemist ikka üle 100 aasta vana laudpõrandaga.

Ja valmis ta saigi:)

Akvaariumi pikkuseks on arvestatud 120cm ja laius võib olla maksimaalselt 60 cm, 50 cm kõrguse juures teeks see 360 liitrit. Kapp peaks siis kannatama pooletonnist raskust. Millalgi peaks paksud külla kutsuma ja koormustesti tegema :)
Materjal koos kõige väiksemate pudinate ja ka mõnede soetatud töövahenditega läks kokku maksma 3500 krooni.
Akvaariumit veel tellinud ei ole ja ilmselt lähema kuu-paari jooksul veel ei telli ka. Tegelikult on kogu see ehitus ka sellise perspektiiviga, et sinna peale võiks panna hoopis mereakvaariumi, aga praegusel hetkel ei ole veel otsust, kas tuleb kohe meri või saab seal esialgu ikka mageveekast seisma. Kõigepealt on vaja mereakvaariumi pidamisega kontoris natuke kätt harjutada, aga see on juba uus teema...

Anubias õitseb

2009-02-05T14:53:00.004+02:00

Ma ei tea, kas need asjad on omavahel seotud, aga peale seda kui väikesest akvaariumist viimased kalad ära said antud ja krevetid sisse toodud ning temperatuur suhteliselt alla lastud (18-20 °C), puhkes esimest korda õide Anubias.
Õie lahtimieku aja "magasin maha", kuna olin komandeeringus.

Monaco Okeanograafia Muuseum

2009-02-03T21:00:00.008+02:00

28. jaanuaril külastasin Monaco akvaariumit, mis tegelikult on küll natuke rohkem kui ainult akvaarium. Seoses sellega mõtlesin, et alustaks jooksvalt ka oma külastatud suurte avalike akvaariumite kirja panemisega. Aja jooksul on neid kogunenud päris pikk nimekiri, aga tagantjärele siiski kirjeldama neid ei hakka, selliseid asju peab kirja panema ikka värskete mälestuste pealt.

Monaco Okeanograafia Muuseumisse sattusin ma nüüd peale kolmeaastast vaheaega juba teist korda. Omasuguste hulgas on see ilmselt üks vanemaid, asutatud juba aastal 1910 Monaco printsi Albert I poolt. Albert ise oli ookeanide uurimisel kõva tegija ja tegelikult kõige suurem osa sellest muuseumist sisaldabki eksponaate ja materjale tema korraldatud ekspeditsioonidest.
Majas on 3 korrust ja katuseterrass. Terrassilt avaneb kena vaade nii Vahemerele kui vürstiriigile. Katusel olevas kohvikus on võimalik tellida long drinki nimega "Oceanographique" :)
Teisel korrusel on Alberti ekspositsioon, mis sisaldab peamiselt ajaloolisi mereuurimise instrumente ja ekspedistsioonidelt kogutud materjale.
Esimesel korrusel on konverentsisaal, nännipood ja suhteliselt modernne näitus tänapäeva ookeanide probleemidest või teemadest. Seekord oli see polaaralade sulamisest, kui ma õieti mäletan siis kolme aasta eest oli seal mingi Jacques Cousteau teemaline väljapanek, kes on ka selle asutuse direktor kunagi olnud.
Ja keldrikorrusel on siis akvaariumid. Maja ise on kahe tiivaga, nii on keldris ühes tiivas peamiselt troopiliste merede ja korallriffide elustik ja teises tiivas kohalik Vahemere väljapanek. Kahe tiiva vahel on suurem akvaarium pirakate haidega.
Endal mul fotokat kaasas polnud, nii et nende paari all oleva pildi eest tänud Georgile ja Liisile. Kui asi lühidalt kokku võtta, siis mulle see koht meeldib. Nii mõnelgi pool mujal on palju suuremad akvaariumid ja neid võib olla palju rohkem, aga kõik põhiline on siingi olemas ja asi on üsna õpetlikult üles ehitatud. Magevee elukaid ei maksa sealt otsida ja inglisekeelseid kirjade otsimisega oli mõnes kohas vaja vaeva näha, aga see on muidugi mu isiklik probleem, et ma prantsuse keelt ei oska :)
Täiskasvanu pilet 12,5 eurot, Helsinki Sealife 14,5 on selle kõrval ikka röövimine...

Nimekiri muudest akvaariumidest, kus käidud ja praegu meelde tulid:
Plymouthi National Marine Aquarium
Lissaboni Okeanaarium
Genova Akvaarium
Tönningi Multimar Wattforum
Helsinki Sealife
Stockholmi akvaarium
Göteborg
Berliini loomaaia akvaarium
Sevastopoli akvaarium
Gdynia akvaarium
Londoni akvaarium

Veel hapnikumõõtmisi

2009-01-11T14:46:00.010+02:00

Akvaariumid ja kirjeldused samad, mis eelmises postituses. Mõlemal joonisel on "Tavaline " olukord sama mõõtmine, mis juba eelmise postituse joonisel kasutatud.
Suures akvaariumis on filtri väljavoolu flööt umbes 5 cm allpool veepinda ja augud on suunatud nii, et vesi voolab sealt välja enamvähem veepinnaga paralleelselt või siis hästi natukene ülespoole. Esimesena katsetasin olukorda, kus flöödi avad olid suunatud umbes 45° tavalisest alla poole. Nagu näha jooniselt, langes selle tõttu hapnikutase hommikuks peaaegu 20%-ni ja arvatavasti oleks edasi langenud, kui tuled poleks sisse lülitunud. See mõõtmine kinnitab ka mu paar postitust tagasi püstitatud oletust, miks osa kalu peale akvaariumi kolimist esimese ööga surid.
Järgmisel õhtul sai akvaariumisse pandud õhupump. Filtri väljavool jäi samasse 45° alla suunatud asendisse. Järeldus: õhupump hoiab hapnikutaset öösel paremini kui filter oma tavalises asendis.
Kolmandaks katseks tegin väikese investeeringu ja soetasin keemilise hapnikurikasti Söchting Mini Oxydator, mida Kalakese pood ka foorumis reklaamis. Kuna see oli ainult selle ühe mõõtmise tegemiseks, siis ostsin kõige odavama, mis on mõeldud 60 liitrisele akvaariumile. Flööt oli ka see öö alla suunatud ja nagu joonis näitab hoidis oxydator 180 liitrises akvaariumis hapnikutaset umbes 10 % kõrgemana kui kaks ööd varem.

Väikeses akvaariumis on olukord üldiselt segasem. Esimesena proovisin seda ideed, et jätsin hommikul tuled süütamata. Tuled said sisse lülitatud samal ajal kui Oxydatori akvaariumisse asetasin, ehk siis selles kohas, kus roheline joon hakkab. Ilma tuledeta akvaariumis toimus aeglane hapnikutaseme vähenemine kuni järgmise päeva pärastlõunani. Jooned pole siiski päris võrreldavad nädal varem mõõdetud olukorraga, kus hapnikutase langes öösel kiiremini ja madalamale. Ainuke asi millega ma seda erinevust praegu natukenegi seletada oskan, on väike temperatuuri erinevus. Nädal varem oli vesi 1° soojem ja soojemas vees on hapnikutarvidus suurem. Iseasi kas see 1° tõesti nii suure vahe võib tekitada?
Oxydatori mõju on selles akvaariumis suhteliselt keeruline tuvastada, kuna hapnikutase on tegelikult kogu aeg suhteliselt hea. Kuna siin akvaariumis on tegu põhjafiltriga siis julgesin selle üheks ööks ka täiesti välja lülitada. See mõõtmine näitab, et Oxydator hoiab öösel 5-10% kõrgemat hapnikutaset, oleneb, kas võrrelda tavalisega või tuledeta päevale eelneva ööga. Temperatuuri poolest sarnanes öö esimene pool pigem tavalisele. See väike jõnks alla lilla joone lõpus on see koht, kus ma filtri uuesti tööle panin. Pinnases seisnud vesi, mille hapnikutase oli ööga ilmselt vähenenud lasti kogu akvaariumisse ringlusse.

Hapniku kulu öösel

2009-01-04T17:16:00.015+02:00

Foorumis on viimastel päevadel arenenud väike diskussioon, mis andis mulle mõtte hapnikutaset akvaariumis mõõta. Ma olen seda küll varemgi teinud, aga praeguseks on akvaariumi taimede ja kalade hulk väiksem ja väiksemas akvaariumis ei olnud seda veel proovinudki.
60 liitrine pealt lahtine akvaarium näeb hetkel välja selline:

Valgust 21W T5, vett ajab ringi JBL ProCristal50 sisefiltri pump, mis tõmbab vee läbi põhjafiltri. Kalu akvaariumis ei ole, küll aga suur hulk sarvtigusid ja tõenäoliselt 10 jõulude eel ostetud krevetti, näinud olen küll korraga ainult kolme. Mõned testitulemused paari nädala tagusest ajast kui seal elasid veel 6 kala ja 0 krevetti. NO3= 20; KH= 6, GH= 20 (praeguseks kindlasti vähem); Fe= 0 (lisan aegajalt); PO4= 0,5, pH= 7,7. Temperatuur on praegusel hetkel 20 kraadi juures ja valdava osa taimsest biomassist moodustab aglasekasvuline Anubias. Päris ohtralt on ka habevetikat.
Suurem akvaarium näeb hetkel välja selline:

Echinodorus ei ole veel eriti korralikult kasvama hakanud, aga muud taimed paistavad juba ümberkolimise shokist üle saanud olevat. Testitulemused samuti ennejõulusest ajast. NO3= 15; KH= 5; GH= 14, Fe= 0, PO4= 0,5; pH= 7,0. Temperatuur 27 C. Vett ajab ringi JBL CristalProfi 500. Valgust 4x30W T8.

Hapnikusisalduse langus mõlemas akvaariumis öösel, mõõdetuna iga 10 minuti tagant:

Mõlema akvaariumi puhul on tule kustumise ja süttimise aeg jooniselt hästi näha. Kaladega ja soojema temperatuuriga akvaariumis langeb hapnikusisaldus palju kiiremini. Samas jääb see langus 80% juures pidama ja püsib seal kuni hommikuni. Ehk see võikski olla see tase, mida filtri veevool antud koosluse juures suudab hoida. Kui vaadata aasta tagasi tehtud mõõtmisi, siis oli tolles palju rohkemate taimedega ja suurema kalamassiga akvaariumis varahommikune hapnikutase sama filtriga 25% juures.
Väiksemas akvaariumis hapnikutaseme langus päris platoole ei jõuagi, enne hakkas jälle tuli põlema. Jooniselt on ka näha, et loomulikus valguses hommikul mingit hapniku tootmist ei toimu. Siia peaks lisama, et aken on hommiku poole ja mõlemad hommikud olid meil talve kohta üsna selged ja päikeselised :) Ma ei oska seletada, mis toimus mõlemas akvaariumis kell 13.30. Igatahes peaks veel mõõtmisi tegema. Muutma suures akvaariumis näiteks flöödi suunda veepinna suhtes ja jätta väikeses akvaariumis ühel päeval tuli üldse kustu. Arvestades ka mõõtmistele tõuganud diskussiooni, siis tuleks ka kompressoriga mingi katse teha.

Siia lõppu veel mõned pildid uutest elanikest ja muudest sündmustest:
Krevetid väikeses akvaariumis, Neocardinia heteropoda (fire red shrimp)

Cardinia cf. cantonensis (blue)

Otocinclus vestitus, kuueliikmeline salk vahetas Rios välja viimase SAE, kes leidis omasuguste seltskonna kontori akvas

Punakurgud on järjekordse marjasatsiga valmis saanud.
Kudemine

Mari

Päev hiljem

2 päeva hiljem - jälle ikaldus :) Tegelikult oma kümmekond vastset sellest ikka uude pesasse toimetati.

Crinumi õis

2008-11-27T10:52:00.007+02:00

Täna hommikul kontori akvaariumis. Regulaarselt 2x aastas.

Rio ringitõstmine

2008-11-26T21:39:00.012+02:00

Rio 180 start oli 2.oktoobril 2005, kolm aastat ja peaaegu 2 kuud hiljem ehk 23. novembril 2008 toimus restart. Põhjuseid oli kaks, esiteks kolme aastaga oli piisavalt palju saasta kogunenud ja teiseks oli vaja tuleviku silmas pidades akvaarium kodus teise kohta tõsta. Selle tuleviku all ma pean silmas seda, et vanale kohale tuleb suurem purk muretseda ja enne seda sinna vastav mööbel ehitada. See tulevik on praeguse seisuga veel ilma igasuguse ajamääruseta, aga samas suhtusin ma praeguse akvaariumi ülespanemisse kui ajutisse lahendusse ja seetõttu ka katsetasin mõningaid asju, mida muidu võibolla poleks teinud. Viimane pilt kastist enne tühjendamist oli selline:

Kalade ajutine kodu laupäeva lõunast kuni pühapäeva õhtuni oli selline:

Tünn sisaldas umbes 50-60 liitrit välisfilter veel oma 7-8 liitrit vett. Filtrit ma loomulikult selle aktsiooni käigus ei puhastanud ja tünnis olnud vana akvaariumivesi läks ka 100% uuesti akvaariumis käiku.
Nagu esimeselt pildilt näha, on akvaariumi esiklaas aja jooksul üsna kriimuliseks muutunud. Kaalusin varianti, et keeran akvaariumi tagumise poole ette. Tagatausta tükid said seetõttu lahti kangutatud ja seda kinni hoidnud silikoon eemaldatud. Sellegipoolest ei suutnud ma klaasi silikooni kinnituskohtadest nii puhtaks saada, et tulemusega päris rahule võiks jääda. Kuna esteetiliselt asi eriti parem poleks jäänud ja kaanes olevate torude avadega oleks tulnud ka midagi ette võtta, siis sellest plaanist ma loobusin.
Vanas versioonis ei olnud põhja küttekaabel kuidagi kinnitatud. Seekord otsustasin selle mõne kivi abil kinni silikoonida. Ühtlasi sai põhja külge silikoonitud ka suurematest kividest kaar, mis kruusa ja liiva eraldama hakkaks.

Kruusa alla laotasin 2,5 liitrit Tropica Aquacare substraati, nii suure akvaariumi peale oleks ette nähtud tegelikult 5 liitrit, aga kuna liiva osa alla ma seda ei pannud ja sinna ei ole taimi kunagi plaanis istutada ning jällegi mõeldes kogu süsteemi ajutisele olemusele, pidasin seda kogust proovimiseks piisavaks.

Järgmiseks kruus ja liiv. Kruus on sama, mis akvaariumis enne oli. Loputasin selle läbi suuremast saastast puhtaks. Liiv on kõige peenema fraktsiooniga kuivliiv (alla 0,8mm). Siin on katsetamise eesmärk vaadata, kui palju või kiiresti mu ahvenad need kaks fraktsiooni segi keerata suudavad.

Taimed istutatud, vesi sisse:

Kui akvaariumis oli värsket vett ja vana vett umbes võrdses koguses, lasin kalad ka sisse.

Ja päris õhtul umbes 4 tunni pärast lasin akvaariumi vett täis.

Hommikuks oli akvaariumis 4 laipa.
Skalaar ja 3 SAEd ei elanud seda kolimist üle. Neljas SAE oli ka väga halvas seisus, Ülejäänud kalad küll "hingeldasid" aga mitte väga hullusti. Mis täpselt juhtus, selles pole ma siiamaani kindel. Mingeid parameetreid peale temperatuuri ma ei mõõtnud ja sellega oli kõik ümbertõstmisete ajal korras. Värske vee mulle akvaariumi seintel polnud ei õhtul ega hommikul. Filtri väljavool oli natuke liiga alla suunatud ja see ei liigutanud ehk veepinda piisavalt intensiivselt. Kas tõesti kalad lihtsalt lämbusid?
Igatahes peale lampide süttimist ja filtri väljavoolu korrigeerimist toibus suremas olnud SAE paari tunniga ja rohkem kadusid pole olnud.
Võimalik on ka mürgituse versioon, kuna nii põhjakruusa pesemine ja hoidmine ning ka värske vee hoidmine lahtises nõus toimus vannitoas, kuhu ma suhteliselt hiljuti hankisin Airwicki õhuvärskendi ja see peaks olema üsna mürgine asi. Aga samas ei oleks see neljas SAE siis ju ka toibunud.
Taimede korralikku jurdumist oodates põletan esialgu ainult poolt valgustust. CO2 mulli panin tööle kolmandal päeval. Millalgi lähiajal peaks keemiaga ka tegelema ja põhitestid vähemalt ära tegema.

Tegin lambist paar pilti

2008-11-19T22:34:00.006+02:00

Väikesel akvaariumil on seni olnud täiesti suvaline valgustus, torude vanus ka juba aukartustäratav. Enamuse ajast on olnud ainult 13W, umbes kuu aega tagasi lisasin veel ühe 8W lambi. Mõlemad lambid on ilma reflektorita. Nüüd sai mõlema lambi jaoks uued torud soetatud. Vana komplekt: Ees FSL F13T5/CW ja taga Osram L 8W/827 (Lumilux interna). Uus komplekt: Osram Lumilux deLuxe L13W/954 Daylight ja Osram Lumilux deLuxe L8W/930 Warm White.
Vana valgus

Uus valgus

Fotokas oli mõlema pildi tegemisel manuaali peal ja täpselt samade parameetritega (pildid on viletsad, kahjuks jäävad minu teadmised ja oskused tublisti alla fotoka võimalustele :)). Värvi erinevus on näha, aga seda ma silma järgi enam küll hinnata ei oska, kas valgust tegelikult ka rohkem sai. Esialgu tundub, et oleks vist pidanud pikema toru ka 930-se võtma, et toon soojem oleks. Eks lähikuud näita, mis vetikad ja taimed selle peale ütlevad. Üldiselt on kastis vähenõudlikud taimed ja üsna palju habevetikat. Juurde sai pandud Althernanthera reineckii mõned väikesed varred, teistes akvaariumites on mul see taim alati suhteliselt inetu välja näinud. Vaatame kuidas need tingimused sobivad.

Kui uputada veekindel kaamera akvaariumisse...

2008-11-18T23:08:00.008+02:00

... saab sellise video:

Video pikkus on 4.16, kohe alguses ja umbes 1.45 koha peal antakse kaladele süüa, midagi muud erilist ei toimugi.
Asi võeti üles Läänemere põhjakoosluste kaardistamiseks konstrueeritud veealuse videosüsteemiga ja välja nägi see filmimine sedasi:

Rekordimees kulisside tagant

2008-11-09T13:16:00.005+02:00

Labateod (Planorbis sp) mul Rio 180-s eriti kaua elus ei püsi. Aegajalt ma neid sinna väiksemast akvaariumist asustan, aga tõenäoliselt on nad tsihliididele piisavalt maitsvaks vahepalaks, et püsivat populatsiooni pole tekkinud. Täna hommikul aga avastasin, et üks labatigu on Juweli tagatausta taga omale turvalise elupaiga leidnud ja seal uskumatult suureks kasvanud. Koja läbimõõt läbi klaasi mõõtes on umbes 16mm. Ma ei ole oma akvaariumites kunagi ühtegi nii suurt isendit näinud. Jääb arusaamatuks, kuidas ta seal üldse liikuma mahub. Pilt on natuke kole, kuna seda osa akvaariumiklaasist ma kunagi ei puhasta.
Juba paar nädalat pean plaani, sellele akvaariumile restart teha ja ta toas üldse teise kohta paigutada, kui ma kunagi nii kaugele jõuan, siis võibolla leian sealt tagant veelgi üllatusi. Esialgu jääb see tigu ka sinna kosuma:)

Teravad elamused

2008-10-25T17:00:00.003+03:00

Koht ja aeg Assoorid, São Migueli saare põhjarannikul olev väike varjatud laheke Porto da Riberinho 13 septembril käesoleval aastal. Väike seltskond Eesti mereuurijaid koos mõne kohaliku instruktoriga läksid sealseid veealuseid vaateid kaema ja üles pildistama.

Kui me umbes 15 minutit juba ujunud olime, märkasin teistest eemal olles mõni meeter endast sügavamal mingit üsna suurt ja valkjat ussi.

Kuna meil oli vee all ainult üks kaamera ja see oli minust parasjagu üsna kaugel, siis arvasin, et on lihtsam viia uss kaamera ette, kui kaameramees kohale lohistada. Tehtud – mõeldud. Päris pihku ma teda siiski ei võtnud. Kõigepealt torkasin natuke näpuga, et vaadata kuidas ta reageerib ja kas ta mulle mitte hambaid sisse ei löö. Ussi karvad olid pehmemad kui kahekuusel kassipojal ja üldse paistis selline näppimine teda üsna külmaks jätvat. Nii ma siis võtsin ta oma peo peale ja ujusin need mõned meetrid ning sokutasin eluka objektiivi ette.

Möödus ehk umbes viis minutit, enne kui mu sõrmed just sealt sügelema hakkasid, kus ussiga kokku olid puutunud. Sukeldumise lõpuni jäi veel umbes 45 minutit ja ega ma seda aega eriti ei nautinud, sest sügelemine muutus valuks. Aga see oli tegelikult alles algus, sest kuigi veetemperatuur oli 23 kraadi, mõjus vesi siiski üsna jahutavalt. Eriti tore oli veel ka see, et hiljem sattus neid usse meile ette parvede viisi ja nagu ma pärast pilte vaadates nägin, ei olnud isegi see minu lemmik esimene, mida pildistati.
Tõsine kartus oma tervise pärast tekkis alles siis kui me ilma konditsioneerita autos ja palava ilmaga Ponta Delgada poole tagasi sõitsime. Kuival olid sõrmed justkui tules. Käsi oli õlani kange ja vahepeal tundus isegi, et rinnus pistab natuke. Lõunalauas oli suur kergendus higisest õlleklaasist kinni hoida. Ettepanekust ülejäänud päev rannas veeta ma igatahes loobusin. Õnneks ei olnud peale lõunat enam eriti rannailma. Veetsin ülejäänud päeva hotellis unega pooleks filmikanalit vaadates ja minibaris olevaid pudeleid järjekorras jahutuseks peos hoides. Kaks ringi sain kõigile pudelitele peale enne kui õhtusöögi aeg kätte jõudis. Umbes 12 tundi läks aega kui põletust üldse enam tunda ei olnud. Sõrmedel mingeid silmaga nähtavaid kahjustusi ei olnud kogu see aeg üldse näha. Võibolla et nahk oli natuke punasem kui vasakul käel. Ibumaxi võtsin ja mingit naistel kaasas olnud aaloekreemi määrisin ka peale, aga kas neist mingit kasu ka oli, on väga raske öelda. Hotellist välja tshekkides taheti mult minibari kasutamise eest 32 eurot kasseerida, ainult selle eest, et pudelid ei olnud kapis päris sellises järjekorras, nagu nad oleks pidanud olema. Õnneks oli adminn arusaaja inimene ja loobus sellest nõudest.
Lõpetuseks siia üks internetist kaevatud portreepilt ka, et näidata kui ilus see tegelane tegelikult on:

Hermodice carunculata, kelle eestikeelne nimi võiks olla näiteks tuliuss (inglise keeles bearded fireworm). Kuulub hulkharjasusside klassi, selts Aciculata, sugukond Amphinomidae. Kasvab kuni 35 cm pikkuseks. Kõrvetab umbes sama moodi nagu nõges: kehal on väga palju imepeenikesi seest õõnsaid karvakesi/ogakesi, mis vaenlase naha sisse tungivad ja katki lähevad ning karva õõnsuses oleva mürgi valla päästavad.
Ja ma olem selle ussi pilte päris mitmel aastal oma zooloogia loengutes üliõpilastele näidanud, kui lihtsalt näidet kui ilusad võivad hulkharjasussid olla...

Igale sukeldujale õpetatakse, et vee all olevaid loomi ja tegelikult üldse kõike, mida sa seal näed, ei tohi puutuda. Silmadega vaadatakse, eksole. No aga mina olen ju merebioloog ja need on ju need tüübid, kes käivadki vee all selleks et proove võtta :) Ärge seda kodus järgi tehke…

Ma tahan

2008-08-24T13:16:00.002+03:00

Ma tahan Sind omale päriseks. Ma tahan, et mu selle aasta sünnipäeva kinki mult kunagi ära ei võetaks. Ma tahan omale tüdrukut, kes kilkab rõõmust, kui tal õnnestub mulle kõdi teha. Ma tahan, et Sa teeks seda tihti. Ma tahan Sind oma kaissu. Ma tahan, et Sa jääks hommikuti selle pärast tööle hiljaks. Ma tahan ise selle pärast tööle hiljaks jääda. Ma tahan Sind näha. Ma tahan Su juukseid silitada. Ma tahan Su pead sassi ajada. Ma taham, et meil oleks ikka sama hea, kui me isegi mitte midagi ei tee. Ma tahan minna Sinuga seenele isegi siis, kui metsas seeni pole. Ma tahan pühapäeva hommikul Sinu tehtud pannkooke. Ma tahan pühapäevahommikuid koos Sinuga ja kõiki teisi hommikuid ka. Ma tahan et Sa räägiks mulle, mis toimub. Ma tahan ennast lolliks teha. Ma tahan olla parem. Ma tahan Sinuga tantsida. Ma tahan Sind kallistada. Ma taha Su selga masseerida. Ma tahan Sinuga lapsi. Ma tahan jälle olla vähemalt sama õnnelik kui ma olin alles üleeelmine nädal. Ma tahan, et Sul ei oleks seda mõtlemisaega rohkem vaja. Ma tahan, et ma ise ei mõtleks nii palju.

Ma tahan, et Sa õpiks ütlema “ei”. Ma tahan, et Sa ütleks talle lõpuks selle “ei” ja nii, et ta aru saaks. Ma tahan Sind aidata, kuigi igasugune minu abi oleks väga omakasupüüdlik. Ma tahan olla Su tulevik. Ma tahan, et Sina armastaks mind ka. Ma tahan, et Sa ütleks mulle “ei”, kui see tõesti on Su vastus. Ma tahan, et Sa helistaks mulle. Ma tahan, et Sa võtaks vastu, kui mina helistan. Ma tahan, et Sa saadaks mulle SMSi kui Sa ei saa vastu võtta.
Ma tahan, et mul jätkuks jõudu ja kannatust oodata ära oma aeg. Ma tahan, et mu sõbrad teaks, mis minuga toimub. Ma tahan, et ma naerataks jälle sama palju kui enne. Ma tahan et mu söögiisu tuleks tagasi. Ma tahan, et ma ei peaks Sulle enam kunagi kirjutama, sest sa oled kogu aeg mu kõrval.

Ma tahan, et Sa oleks täna õhtul siin. Ma tahan, et Sa oleks siin juba praegu. Ma tahan minna sinuga pühapäeval Kadriorgu võistlusi vaatama. Ma tahan minna Sinuga teatrisse, meil on ju piletid juba olemas. Ma tahan minna Sinuga okroobri lõpus Veneetsiasse isegi, kui ma olen pärast seda pankrotis. Kas ma tahan liiga palju?

Ma tahan, et kõik, kellel on selle kohta midagi öelda, seda mulle ka ütleks.

Palju pilte, vähe juttu

2008-07-08T23:18:00.026+03:00

Lubatud ja mõned niisama pildid selle kohta kuidas akvaariumid hetkel välja näevad:
Nii õitses Crinum, aga kolmanda õie avanemine jäigi mul nägemata

Rio 180 peale tänast väikest harvendust

Läänemeri

Riiulis olev ajutine maimukas
Sai ühe kaasakvaristi akvaariumis võimust võtnud elukaid tuvastatud -karpvähk

Ja mõned makrod
Krevetid meres

Skalaar
Vetikamugijad CO2 redelil magamas
Burundi printsessi maimud
Torntigu lutsib klaasi
Sarvtigu

Meres uued loomad

2008-06-25T21:00:00.003+03:00

Kuna eelmisest postist on palju möödas siis peaks vähemalt üles lugema, mis vahepeal toimunud.
Saaremaalt sai 10. juunil toodud Läänemere akvasse uued loomad ja ka tutt vetikat. Uuteks asukateks 4 krevetti ja üks kala. Väiksemaid kakandeid ja kirpvähke tuli ka, aga neid ma üle ei lugenud. 1 krevett suri juba mõne päeva pärast aga ülejäänud 3 paistavad päris aktiivselt. Kestuvad ka suhteliselt tihti, kuigi ma ei tea, kas näljast või kasvamisest. Kala on kadunud kuhugi kivide vahele ja ma ei olegi teda isegi mitte nii palju näinud, et saaks määrata kas tegemist jälle mingi mudilaga või mingi võldaslase maim, pigem siiski esimene kui teine variant. Ja võibolla teda polegi enam. Igatahes tõenäoliselt ma lõpetan selle mere kasti jälle varsti ära kui praegu sisse toodud loomad peaksid otsa saama.
Tööl olevas akvaariumis hakkab Crinum natans lähipäevil õitsema. 3 õit peaks tulema, aga kui see nüüd reedeks lahti ei lähe, siis jääb see mul küll kahjuks nägemata, kuna pean linnast ära minema. Seal vist ei ole ka kedagi teist, kes pildistaks. Kui ma peale satun, siis tulevad pildid järgmisse posti, see sissekanne jääb aga pilditudks
Oma vanast katkisest Singeri masinal olevast kastist sain lõpuks nüüd lahti, kuuldavasti sai sellest kodu liivahiirtele :) Singeri laua edasine kasutamine alles ootab ideid.
Ja lõpuks tuli mulle eelmine nädal idee, kuidas ma ikkagi saaks siia veel suurema akvaariumi ära paigutatud. Praeguse suure asemele peaks ta tulema, nii et teostus võtab aega. Igatahes mööblidisaini väljamõtlemine on alanud. Võibolla jõuluks on mingi tulemus.

Kaval-Ants, Vanapagan ja ta asjaajaja

2008-05-05T21:08:00.002+03:00

Kas sa paha Vanapagana ja ta vaga, aga agara asjaajajaga salaja sara taga pragada tahad? Vastad jaatavalt? Haara patakas raha (paarsada taala) ja kappa sara taha! Salaja! Vaata taha, tagaajajad saavad saapaga saba alla.
Sara taga hakka asjaajajaga (ja ka vanapaganaga) pragama! Praga kaks aastat, aastal 2222 hakkab asjaajajal paha, aga paha Vanapagan tahab tagajala kabjaga parajat matakat anda. Vaja plagama panna. Aja asja kavalalt: maksa asjaajajal’ kakssada taala, Vanapagan tahab ka ja nad hakkavad raha jagama. Asjaajaja haarab Vanapaganalt sabast, aga Vanapagan rabab asjaajajal jalad alt. Nad prantsatavad maha ja ma arvan, sa saad plagama panna.

Väike prõks

2008-03-22T11:27:00.005+02:00

Istusin mina rahulikult õhtul kodus arvuti taga ja kuulsin äkki, kuidas käis väike kolksatus. Umbes selline, mida teeb näiteks klaaspudel kui ta millegipärast ümber kukub. Vaatasin toas ringi, aga mingit poltergeisti tuvastada ei õnnestunud. Nii ma siis istusingi arvutitaga edasi ja tegelesin oma asjadega. Umbes tund aega hiljem avastasin end kuulmas, et midagi tilgub. Kuna meie maja katus on minu korteri koha pealt rohkem kui kahtlane, siis olen ma sellistele helidele üsna tundlik. Õnneks seekord katusega probleeme ei olnud. Tilkumine toimus "Singeri" laua all. Enne kuuldud kolksatus tähendas, et akvaariumi põhjaklaas oli mingitele pingetele otsustanud järele anda ja katki minna.
Tänasin mõttes oma õnne, et see juhtus just nii ja nüüd. Järgmisel päeval 22.veebruaril olin just nädalaks kodust ära sõitmas, nii et ööpäeva jagu hiljem ja mind ei oleks seal olukorda päästmas olnud. Leke oli ka üsna aeglane. Ei olnud vaja kohe uisapäisa tormata, vaid sai edasisi tegevusi natuke läbi mõelda. Tegelikult oleks akvaariumi leke võibolla isegi peale paarikümne liitri vee välja voolamist peatunud.
Esimesel õhtul evakueerisin mollide maimud ja Burundi printsessid koos aeglasemat kasvu taimedega, mis enamasti on ka kivide ja kändude külge kasvatatud, 25 liitrisesse tagavaraakvaariumisse. Täiskasvanud mollid ja ülejäänud taimed sain järgmisel hommikul foorumisse ära sokutatud. Minu äraolekuaja tuli neil seal aeraatoriga ja ilma filtrita läbi saada.
Kui akvaarium tühjaks oli tehtud, siis sai ka põhja alune olukord üle vaadatud. Klaas oli täies pikkuses lõhki ja peale selle pika prao veel mõni lühem kah. Tegelikult on see akvaarium oma 20 aasta jooksul mind ikkagi tublisti teeninud ka ja nagunii olid peas mõtted selle äravahetamise suunal.
5 märtsil, kui reisid tehtud ja vastavad vahendid varutud, tegin järgmise ümberkorralduse, et selline päris ajutine lahendus vahetada samuti ajutise, kuid siiski natuke püsivama korralduse vastu. Läänemere 60-liitrise akvaariumi sisu ja Singeri masinast päästetud 25-liitrise akvaariumi sisud vahetasid selle tulemusena kohad. Ilmselt millalgi suve poole saab Läänemere katsetus järjekordselt lõpetatud.
Uue seisuga on siis 60-liitrises akvaariumis praegu põhjafilter, akvaarium on pealt lahti. Elanikeks 3 molli maimu ja umbes 10 Burundi printsessi, neist vaid 1 täiskasvanu. Taimedeks peamiselt Microsorum pteropus 'vindelow' ja Anubias barteri nana. Natuke sai ka teisi taimekesi sinna istutatud, aga valguseks on seal vaid üks 13-watine toru, nii et erilist taimekasvu pole oodata. Katkisest akvaariumist võtsin põhjakruusa ja pesin seda päris põhjalikult, kuna suur akvaarim oli mullapõhjaga.
Stockholmikruiisilt sai kaasa ostetud Nymphaea zenkeri 'green'. Ühes potis oli kaks taime, ühe istutasin suurde akvaariumisse ja teine läks nigelatesse valgustingimustesse 60-liitrises. Kummalgi polnud eriti korralike juuri nii, et mõlemad taimed on siiani üsna armetu väljanägemisega. Uusi lehti on siiski ajanud mõlemad.
Heas usus, et nitraate on vähe olen suurt akvaariumit seni üsna regulaarselt väetanud, kuid nüüd äkki selgus, et ei nitraate ega fosfaate ei olegi seal nii vähe, kui ma arvasin. Edasi tuleb mõnda aega ilmselt tihemini testida ja vaid mikrot lisada. Prooviks sai aianduspoest ostetud ka mikrosegu Agrimix Micro Profi.

Teadust kah...

2008-02-19T22:28:00.017+02:00

Kõigepealt tuleb kohe öelda, et kogu seda allpool kirjeldatud tegevust ei võtnud ma ette mitte mingi probleemi lahendamiseks, vaid esiteks selle pärast, et tööle sai enne jõule soetatud üks riistapuu, mille võimalusi oli vaja proovida ja kasutama õppida ja teiseks tundus see lihtsalt huvitav.

Katsealune riist ise on YSI Multiparameter Water Quality Sonde 6600 V2, külge on talle kruvitud temperatuuri ja elektrijuhtivuse (soolsuse mõõtmiseks) sensor ning 3 optilist mõõteriista, mis mõõdavad vee hapnikusisaldust, klorofülli sisaldust ja hägusust. Sondil on olemas ka rõhuandur, mille järgi ta teab, kui sügaval vees ta parajasti asub. Selle teadmisega ei ole akvaariumis muidugi midagi eriti peale hakata. Nagu selgus, ei ole midagi eriti peale hakata ka hägususe andmetega, kuna näit oli mõlemas akvaariumis -1,7...-1,8 juures ja hüppas vahel harva päris meeletutesse kõrgustesse, kui arvatavasti mõni elukas anduri ees sebis - see sensor vajab ilmselt kalibreerimist. Sondi mõõtmisintervall oli mõlemas akvaariumis 5 minutit.

Kui juba mõõtmiseks läks, siis mõtlesin ka pH-d võimalikult tihti mõõta ja CO2 taset arvutada. pH mõõtmiseks oli Metrohm 704 pH-meeter. Ka see aparaat oli teoreetiliselt tuttuus selles mõttes, et seda ei olnud keegi veel kordagi kasutanud. Samas oli selle aparaadi soetamiseaasta vist 2000 ja arvestades seda, kui kiiresti elektroonilised pH elektroodid kasutuskõlbmatuks võivad muutuda, sai seda üsna põhjalikult kalibreeritud ja kontrollitud (kahe teise pH-meetriga ja mitme eri firma ja vanuse kalibreerimislahusega). Selle vaeva viitsisin ma ette võtta, kuna ühe akvaariumi pH tundus uskumatult madal. Aga need numbrid on õiged või siis ütleks, et täpsus on vähemalt ±0,2 .

Rio180

180 liitrine akvaarium, asustatud suhteliselt suurte kalade ja rohke taimestikuga. 9 kirevahvenlast, 2 Ancistrust ja 4 SAEd. Tõenäoliselt natuke üleasustatud, ei ole täpselt arvutanud . Soojenduseks on 100W küttekaabel pinnases, mida reguleerib Schego termostaat. Lisasoojenduseks võib pidada ka 4x30w lampe. Filtriks JBL CP 500, mis on küll kirjade järgi mõeldud natuke suurematele akvaariumitele, aga parem niipidi. Akvaarium saab korra nädalas sortsu KNO3 ja KPO4 ning tsitraatrauda, kui palju vees nitraate, fosfaate või rauda tegelikult on, seda ma ei ole viitsinud juba vähemalt aasta otsa vist mõõta... CO2 lisan tavalise mulliredeliga 20 mulli minutis. KH oli mõõtmiste alguses 2, loodetavasti see ei muutu eriti ööpäeva jooksul, igatahes ei viitsiks ma seda küll nii tihti mõõta nagu pH-d.

Sondi mõõtmistulemuste piltidel on halli taustaga märgitud öö ehk siis see aeg kui tuli kustunud. Katse mitmekesistamise mõttes oli kolmandal mõõtmise päeval sisse lülitatud ainult 2 lampi neljast.

Klorofülli numbrites mingit ööpäevatsüklit tuvastada ei õnnestunud, kõikide mõõtmiste keskmine oli 1,9 µg/l. Võrdluseks võiks tuua, et Soome lahes Tallinn-Helsinki liinil 4-5 meetri sügavusel oli see eelmise aasta juulist detsembrini umbes 2x kõrgem. Planktonivetikaid akvaariumi vees eriti ei esine.

Temperatuuri kõveralt on väga selgelt näha, kui palju loeb lampide mõju. Kui lampe ei põleks, toimuks kõikumine samas amplituudis nagu kolmanda öö teises pooles. Samuti on temperatuuri kõveralt näha, mis kell ma teisel ja neljandal päeval kaminasse tule tegin.

Hapniku hulk vees on samuti väga selge ja minu jaoks isegi natuke ootamatult järskude muutustega, kogu seeria keskmine kotsentrasioon oli 3,2 mg/l. Kahe lambi puudumine kolmandal päeval annab taimede hapnikutootmisel selgelt tunda. Filtri väljavool liigutab akvaariumis veepinda küll üsna aktiivselt, sellegipoolest võib selle pildi järgi öelda, et taimed on palju olulisemad kui see vee liigutamine. Viimane hoiab hapnikusisalduse vees hädapärast 20% juures. Ja miks on hapnikul päeval 2 maksimumi? Hommikutaimed ja õhtutaimed?

CO2 sisaldus, nagu selgub võiks isegi natuke kõrgem olla. Siin on ööpäest kõikumist ka juba natuke raskem kommenteerida, sest tuleb arvestada, et mõõtmiseid on harvem ja tulemus ei ole nii täpne. Püüdsin siiski nii õhtul kui hommikul teha paar mõõtmist ka siis kui tuli veel kustunud. Üldiselt nagu eeldada, oli päeva jooksul CO2 tase langeb ja öösel tõuseb. Erandiks jällegi see päev kui valgust vähem ja sellele järgnenud öö.

TDSi pilti ei hakanud tegema, aga numbrid tõusid suhteliselt ühtlaselt 0,386 g/l mõõtmiste alguses 0,397 g/l mõõtmiste lõpuks. Sellest võib vist välja arvutada ära auranud vee hulga.

Kontori 240 liitrit

Ka selles akvaariumis on taimi üsna rohkesti . Kalad on siis üldiselt pigem sellised väiksemamõõdulised, kuid neid on palju ja tõenäoliselt on ka siin tegemist pigem üleasustusega. Filter on siingi JBL CP 500. Soojenduseks Jägeri 150W pulk ja lampideks 2x54W. CO2 ega väetisi vette ei lisa, pinnases on Azoo väetisekuule. KH on 0! No päris 0 ta ilmselt ei ole, aga alla 0,5. Nii väikeseid numbreid on Sera testiga üsna keeruline juba mõõta. 5 ml vee asemel võib võtta küll 10 või 15 ml, aga sellist kogust vett värvib 1 tilk reagenti juba nii imevähe, et värvist ei saa suurt midagi aru. Igatahes CO2 arvutamiseks ma kasutasin KH numbrit 0,3, sest nulliga ei ole ju mõtet korrutada.

Kuna selle akvaariumi puhul ei ole erinevaid valguserezhiime kasutada võimalik, sai mõõtmisseeria lühem.

Temperatuurile annavad lambid päeval ka selles akvaariumis oma ligi kahekraadise panuse. Klorofülli keskmine kah sama, mis esimeseski akvaariumis.

Hapniku sisaldus ei lange selles akvaariumis nii madalale kui teises, kalade ja taimede kogubiomass vee hulga suhtes on siin akvaariumis ka ilmselt väiksem. Tegelikult selle teksti kirjutamise ajal mul sond endiselt mõõdab akvaariumis, hilisematelt piltidelt saab vaadata, kas ka selles akvaariumis on päeval kaks hapnikumaksimumi.

Ja nüüd siis pH. pH joonisel pole ööd märgitud ja ajateljel pole mõõtmised üksteisest õigel kaugusel. „Öö” oli kella 17.26 ja 9.21 vahel. 13 mõõtmise keskmine oli 5.13, miinimum 5,07 maksimum 5,30. CO2 sellesse akvaariumisse ei lisa. Arvutatud CO2 numbrid on tõenäoliselt valed, sest kalad tunnevad ennast hästi. Valede CO2 numbrite põhjus on esiteks kindlasti ebatäpne KH ja võibolla ka see, et see arvutusvalem ei kehti nii madala pH juures. Või ei kehti see samadel põhjustel, miks pH on nii madal, misiganes põhjused need siis võivad olla? Kui ma alustasin juttu sellega, et ma ei teinud mõõtmisi mingi probleemi lahendamiseks, siis kas nüüd tundub, et ma olen vähemalt mingi probleemi leidnud ?

Nagu näha ka TDSi jooniselt hüppab lahustunud soolade hulk pimeduses palju kõrgemale tasemele kui valges. Hetkega tõuseb ja hetkega langeb. Mingi puhver on viimasel piiril, aga mis täpselt? Esimese asjana peaks vist KH ja GH ka pimedal ajal ära mõõtma.

Aparaadid ja elanike suhtumine nendesse...

Florimeetri sinine tuluke

"Siit sai ju varem otse..."Miks enamasti oli hägusus -1,8 ja vahel 1008...

Ujumisruumi juurde

2008-02-17T20:51:00.008+02:00

Rio180 parempoolne nurk oli Cryptocoryne crispatulat ja Bacopa carolinianat juba nii täis kasvanud, et tuli teha suurem taimede väljarookimine. Ahvenatele meeldis ennast küll selles pusas peita, aga samas nüüd tundub, et nad ka vabaneva ruumi üle head meelt tunnevad.

Pilt enne......ja peale eilset rookimist
Harvendatud sai ka teisi taimi, Aponogeton ulvaceus tagantnurgast keskele ümber paigutatud ja ka üks uus võsu Ecinodorust sellest natuke paremale istutatud. Kui see viimane piisavalt kosub, siis praeguse paremal servas ja natuke liiga ees olev saab välja visatud.

Üleeile õhtul oli punakurkude poolt üks kivi marja täis lastud, aga juba päev hiljem oli näha, et enamus sellest oli nii või teisiti hallitama läinud, siis keerasin selle kivi ka ümberkorralduste käigus julmalt ümber. Isegi kui sealt keegi oleks koorunud, siis lähen ma nädla pärast nagunii reisile ja vaevalt keegi noortest selle üle elaks.
Singeri akvaariumis on ripsussid jälle üsna arvukaks muutunud, vahel pole neid üldse näha, aga vahel kui natuke jälgida on võimalik korraga isegi kümmekond ussi leida. Nii hull see asi siiski ei paista olema, et midagi konreetset ette hakata võtma.

Õied

2008-02-11T20:36:00.002+02:00

Väike kronoloogilises järjekorras väljanäitus õitest, mida ma oma akvaariumites olen näinud.

Esimene tagasihoidlik õieke - Pistia stratiotes. Pildile jäi 2005 aasta lõpus. Kuna need õied on tõesti üsna märkamatud, siis võis ta juba tunduvalt varem õitseda. Seda taime mul enam üheski kastis ei ole.Järgmisena näitas õisi Echinodorus "Red Flame" millalgi märtsis 2006. Selle taime õisi on seni kõige rohkem olnud. Sobivates tingimustes teeb ta seda vist peaaegu pidevalt. Hetkel taime vaid 1 põõsas 180 liitrises ja see ka parasjagu õitseb...

Crinum natans - õied kontori akvaariumis juunis 2007. Lõhn oli sama hea kui õied ilusad. Kahjuks olin ma komandeeringus suurema osa sellest nädalast, kui seda ilu nautida oli võimalik. Uus õiepung tekkis detsembri alguses, aga umbes poolest tunnist vastu T5 valgustoru olemist põhjustas piisavalt ägeda põletuse ja mingeid õisi sellest pungast ei saanudki.

Vesiroosi Nymphaea lotus (zenkeri) õis koos ööliblikaga augustis 2007 koduses 180 liitrises. Hetkel on see taim "õpetatud" lehti mitte veepinnani kasvatama, mis tähendab, et ka uusi õisi ei ole lähemal ajal oodata. Õite saamiseks peavad lehed olema veepinnal, aga siis varjab ta kiiresti kõigi teiste eest valguse.

Kookonist koorumine

2008-01-24T15:05:00.002+02:00

Väikesed õunateod oma elu esimesel teekonnal kookonist vette. Kookoni avastamisest on möödunud 11 päeva.

Hilinenud aastavahetuse kokkuvõte

2008-01-13T16:35:00.001+02:00

Väike ülevaade vahepeal toimunud muutustest. Võibolla jõuan ma nii lõpuks oma päevikuga isegi parasjagu toimuvate sündmusteni.

Rio 180
Kodu suurimas akvaariumis on 2 skalaari asendunud kahe Cleithracara maronii isendiga (ülemine pilt), kes said soetatud millalgi sügisel. Ülejäänud seltskond on sama: 2 skalaari, 3 punakurku, 2 Ancistrust, 2 Herotilapia multispinosat ja 4 SAEd. Vesiroosi olen suutnud õpetada madalat profiili hoidma. Taimedest on uusim Aponogeton ulvaceus.
Oktoobris vahetasin ära ka 2 valgustoru. Leuci aquarium coloritest üks oli selleks ajaks juba täiesti kustunud. Uued lambid on Osram Biolux (965). Oktoobrist alates on ka uus välisfilter JBL CP 500.
Punakurgud on aasta viimase 3 kuu jooksul 2 pesakonnaga maha saanud ja ancistrused vähemalt kolmega. Praeguse seisuga ei ole siiski ükski maim kiskjate kooslust üle suutnud elada.
Üle pika aja hakkab Echinodorus jälle õitsema.

Singeri masin
Siin erilisi muutusi ei ole. Nii mollid kui Burundi printsessid sigivad kordamööda ja mõned järglased jäävad ellu ka. Neolamprologuse maime (pilt) olen isegi ära jaganud.

Läänemeri
Garneel andis mõni nädal peale mereakvaariumi postitust siiski lõpuks otsad. Novembris toodud kirpvähid on aga siiski suutnud püsima jääda. Tundus, et nad üritasid isegi sugu teha, aga arv minu meelest suurenenud küll ei ole.

Kontoris
Vallisneria ja Echinodoruse muru on nii paks, et alles jõulude aeg avastasime, et tõenäoliselt millalgi suvel on Corydoras juliid marja heitnud ja üks järglane on salaja tubliks 1,5 sentimeetriseks poisiks kasvanud.
Millalgi detsembris juhtus selline äpardus, et valguse taimer jäi kogemata peale. Tõenäoliselt põlesid lambid järjest peaaegu 2 nädalat. Vetikaprobleem hakkas endast tõsiselt märku andma, alles siis avastasime, milles jama.
Jaanuari alguses lisandus ka 7 uut kala: 3 tiigerbootsiat (Chromobotia macracanthus) ja 4 vikerkala (Melanotaenia herbertaxelrodi), kõik umbes 3 cm pikad.

Vikerkala
Tiigerbootsia (sotsialiseeruv isend, kes sõbrustab rohkem barbustega, kui rohtu peitunud liigikaaslastega :))

Täna tekkis ka lootus uus põlvkond õunatigusid saada

Katsetused "Läänemerega"

2007-12-11T22:13:00.001+02:00

2006 aasta suvel jõudsin selleni, et otsustasin katsetada väikese kodumere akvaariumiga. Ettenägematute sündmuste ja katsetuste tarvis oli juba tunduvalt varem soetatud väike 25 liitrine kast, mille jaoks oli olemas väike soojenduspulk ja sisefilter JBL ProCristal 50. Soojenduspulka otsustasin mitte kasutada, kuna looduslikult tegemist ikkagi suhteliselt jahedaveelise ja üsna muutliku temperatuuriga keskkonnaga. Mingeid pikemaid ettevalmistusi ei teinud, ühel augusti õhtul läksin Merivälja muuli juurde ja tõin sealt akvaariumitäie vett ning igasugu elu, mis silma hakkas ja mida peoga püüda õnnestus. Kivisid ja liiva ka sobivas koguses sealt samast. Kodus sai see ilma igasuguse eeltöötluseta akvaariumisse kallatud. Kõigepealt pinnas, siis kohe vesi ja kui poole tunniga suurem osa hõljuvast materjalist oli settinud, siis lasin ka oma kirpvähid akvaariumisse lahti. Esimeste päevade jooksul suri enamus vähke ilmselt soojashokki - kuigi oli august oli veetemperatuur nendel päevadel meie rannas kindlasti alla 10 °C. Aga mõned loomad jäid siiski ka ellu ja siit sealt sai vahel mõned lisaks toodud. Kaladest proovisin ma selles väikeses akvaariumis ainult umbes sentimeetriseid ogalike maime, aga need ei pidanud kunagi kauem vastu kui nädala. Karbid kippusid ka mõne nädalaga ära surema. Kirpvähid ja teod elasid aga hästi ja paljunesid päris märkimisväärselt. Vee vahetusega eriti vaeva ei näinud - paarikuusete vahedega umbes 1/3 vahetasin. Lisaks veevahetusele tuli iga paari kuu tagant ka uus puhmas põisadru akvaariumisse. Umbes 2 kuud kulus elanikel selle puhma rootsudeks hekseldamisele. Juba umbes 5 kuu pärast oli otsus valmis, sama asja natuke suuremas kastis uuesti proovida.
Jõulude ajal meisterdasin omale uue seinariiuli, kuhu tulevase natuke suurema "mere" jaoks sobiv auk sisse jäi. Akvaariumi lasin teha vastavalt selle suurusele ning see tuli mõõtudega 65x30x30 cm ehk umbes 55 liitrit. Soojenduse vajadus puudus, filtrina otsustasin kasutada seekord põhjafiltrit. Ka väiksema akvaariumil oli filter mõeldud pigem vee liigutamiseks mitte puhastamiseks ja põhjafiltri kasuks otsustasin seetõttu, et seda ei ole vaja puhastada. Pumbana kasutasin Hydor Seltz L200 mida on näha üleval oleval pildil. See pump oli tegelikult natuke liiga võimas, kuna imes endasse läbi kruusa ka peenemat liiva, mis ajapikku pumbale endale piisavalt kulutavalt mõjus ja ta üsna häälekaks muutis. Praeguseks on see pump asendatud juba eelpool mainitud väikese JBL sisefiltri pumbaga.
Uus kast sai käima 1.04.2007. Elustik sai seekord toodud Rannamõisa rannast. Kahjuks tegin selle vea, et vana akvaariumi hästi aklimatiseerunud kirpvähke uude ei asustanud ja siiani ei ole uut isepaljunevat populatsiooni tekkinud. Nii ongi selle uue akvaariumi elustikku kevadest peale vaja olnud aegajalt täiendada.
Elanikeks on või olid:

Kirpvähid (Gammarus sp.), Järjekordne ports aklimatiseerumas, toodud 2.12.2007 Paljassaarelt. seni on mõned elus, kuigi näha on neid väga vähe.
Müsiidid (arvatavasti Neomysis integer). Augustis Rannamõisast püütud, vastu ei pidanud 2 nädalatki.
Hüdraloomad (Cordylophora caspia). Kevadel sisseseadmise aegu "õitses" selliseid kolooniaid igal kivil. Vahepeal polnud näha, nüüd on jälle.
Tõruvähk (Balanus improvisus). Kivi nende vähkidega sai Kundas sukeldudes välja toodud oktoobris 2006, see elas juba väiksemas mereakvaariumis. Tänaseks on enamus kodasid tühjad, kuid mõnes siiski omanik sees. Näha on neid harva.
Väiksed mudilakesed (Potamoschistus minutus). 5 umbes 3 cm pikkust kala sai Rannamõisast toodud aprilli alguses. Elasid umbes jaanipäevani, siis surid kõik umbes 2 nädala jooksul. Täisid olid täis. Kahjuks polnud aega või viitsimist suvel uusi püüda. Ogalike maimudega sai ka suuremas akvaariumis katsetatud, aga sama edutult kui väikeses.
"Viimane mohikaanlane" põhjamere garneel (Crangon crangon). 4 krevetti sai toodud juunis Saaremaalt. Viimane neist jäi millalgi oktoobris üksi. Praegusel hetkel tundub üsna viletsa tervisega olevat. Tasakaaluhäired või midagi, ei püsi üldse õiget pidi, aga seni on vastu pidanud.

Tigudest pole eraldi pilte teinud, aga neid võib nii mõnelgi näha.

Kontoris

2007-12-05T21:03:00.001+02:00

Eelmises postituses sai juba mainitud, et akvaariumipisik levis vahepeal töö juurde. Täpset alguseaega enam ei mäleta, aga juures olev pilt väikesest akvaariumist on tehtud märtsis 2006. Tõenäoliselt sai see asustatud samuti millalgi 2005 aasta sügisel. 35 liitrise vana akvaariumi leidsime oma Kõiguste välibaasist. Peale tihendamist ja värvimist leidis see asukoha natuke tugevdatud "Standardi" kontoririiulis. Elanikuks olid mollid ja kiiversägad. Kokku oli selle akvaariumi eluiga alla aasta.
2006. aasta kevadel saime järjepideva töötlusega ülemuse nii kaugele, et ta oli nõus suure akvaariumi ostmise arvele alla kirjutama. Arve sisse kuulus 240 liitrine akvaarium koos aluskapiga, JBL Cristal Profi 500 välisfilter ning soojenduspulk (kokku umbes 6500 kr). Sellele lisandus teinegi umbes 700 kroonine arve, mis sisaldas juppe valgustuse ehitamiseks (2x54W ballast, T5 torud jm). Ülejäänud kulud on seni kaetud entusiastide taskutest. Akvaarium sai käivitatud 20.07.2006. Allolev pilt on tehtud novembris 2007. Elanikeks praeguse seisuga mollid (Poecilia shenops),siiami tapluskalad (Betta splendens), siiami vetikamugijad (Crossoheilus siamensis), liithammassäga (Synodontis robbianus), sumatra barbused (Barbus tetrazona) ja kiiversägad (Corydoras julii). Veevahetustsükkel on umbes 15 % iga kahe nädala tagant.

"Singeri masin"

2007-12-04T22:17:00.001+02:00

Minu vana raudraamiga 110 liitrine jäi tühjaks väga lühikeseks ajaks. Millalgi vahepeal oli tööl väike 35 liitrine kastike käima pandud, mis nakatas ka kolleegid SASi (suurema akvaariumi sündroomi) ja nii hakkasin ma oma purki tööle kolimiseks ette valmistama juba enne, kui sisu oli suuremasse akvaariumisse tõstetud. Eelkõige oli vaja soliidsemat alust, sest seni oli ta mul seisnud üsna ilmetu ja madala kapikese peal. Sobival ajal küsis foorumis keegi, kas Singeri õmblusmasina lauast võiks akvaariumile aluse saada, mis pani minu mõtted samas suunas liikuma. Sobiv laud oli maal laka peal olemas, selle puidust osa oli niiskus peaaegu ära lõhkunud. Raudosa sai üle võõbatud ja puidu asemele uus plaat ostetud. Siis tegin ma selle "vea", et mingi koristamise käigus tegin Singeri lauakesele seina ääres natuke ruumi ja tõstsin ka akvaariumi jalust ära sinna peale. Kogu see kupatus sobis ennesõjaaegse riidekapi kõrvale nii hästi, et selle kõige kontorisse viimise plaan aegus samal hetkel pöördumatult.
Käima panin uue setupi 3.12.2005. Tehnika jäi kõik samaks mis ennegi: küttekehaga Eheimi välisfilter 2322, valguseks 3 18-vatist toru. Uuendus oli mullakiht kruusa all. Mulla tõin männimetsast Rae vallast, tundus sellise suhteliselt turbane, aga ega ma sellele mingit erilist kvaliteedikontrolli ei teinud. Kruusa sai vast natuke liiga vähe ja liiga jäme, aga kuna kõik on juba 2 aastat enamvähem korralikult toiminud, siis ei tohiks väga nuriseda. Veevahetus ja taimeharvendus on selles akvaariumis toimunud tunduvalt ebaregulaarsemalt ja harvemini kui suuremas kastis. Peamisteks elanikeks on olnud mustad ja kollased mollid (Poecilia Shenops), kelle arv on seal olnud üsna isereguleeruv. 2007 aasta kevadel lisasin Burundi printsessid(Neolamprologus brichardi), kes nüüdseks on samuti üsna regulaarselt paljunema asunud. Kui ma midagi ette ei võta, siis tõenäoliselt söövad nad mingi aja pärast mollid välja. Pilt on tehtud eelmisel nädalal.

Vahetus

2007-04-15T17:07:00.001+03:00

Kui ma 2003 aastal akvaristikaga uuesti tegelema hakkasin, siis sai natuke eestikeelses netiruumis natuke ringi vaadatud, et kas mingi aktiivne akvaristide seltskond ka tegutseb. Kas oli minu ringivaatamine laisk või toimus see natuke liiga vara, igatahes ei leidnud ma siis midagi. Nii ma avastasingi alles umbes poolteist aastat peale tekkimist sellise toreda koha nagu Akvarist.ee foorumi. Vähemalt olen ma avastamise hetkest selle aktiivne liige olnud, palju sealt õppinud ja jõudumööda ka oma tarkust jaganud.
Foorumil oli ka üsna oluline roll selles, et tekkis soov oma senine akvaarium põhjalikult ümber korraldada või veel parem - uue ja suurema vastu välja vahetada. Lõpuks saigi viimane variant valitud.
Päris uut siiski ei ostnud, vaid leidsin foorumi müügiosast endale sobiva pakkumise. See sisaldas Juwel Rio 180 akvaariumit koos aluskapiga ja Azoo CF1500 välisfiltrit. Originaalvarustusest oli lisaks juweli enda filtrile puudu ka kaas, kuid oli olemas 2 toruga eraldi valgusti. Õnneks oli üsna samal ajal teise inimese poolt pakkumisel ka Juweli originaal kaas, nii ma sain omale kohe alguseks 4x30w valguse. See investeering läks kokku maksma 4700 krooni. Lisaks sai soojenduseks tellitud põhjapinnases olev 100w devi silikonkaabel. Akvaariumi käivitamise ajal oli CO2 aparaadiks isetehtud pärmipudel, mis sai õige pea vahetatud 2kg tulekustuti vastu.
Vahetus ise toimus 2. oktoobril 2005. Uus akvaarium sai täpselt vana kohale. Et kalad sellise operatsiooni võimalikult valutult üle elaksid, siis sai kõigepealt vahetatud vana akvaariumi filter. Kogu vana akvaariumi filtri sisu läks uue akvaariumi filtrisse ja lisaks veel uut materjali, kuna uus filter oli tunduvalt suurem. Uus filter käis vanas akvaariumis üle kolme nädala. Vahetamise ajaks tõstsin kalad ja taimed ja 60 liitrisesse plastvanni ja panin ka filtri sinna tööle.
Kogu vana akvaariumi põhjakruus läks uue akvaariumi põhja alumiseks kihiks. Mingit pesu sellele ei teinud, segasin sellesse taimekasvu soodustamiseks JBL Florapoliga. Pealmiseks kihiks läks uus ja puhas graniitliiv. Kogu vana akvaariumi vesi läks samuti vahetuse käigus uude. Kalad pidid ajutises kodus olema ainult umbes 24 tundi. Juba 5 päeva peale kolimist otsustas Herotilapia multispinosa paar uut kodu marjaga õnnistada. Ülal toodud pilt on tehtud 3 päeva peale kolimist.
Hetkeseis selles akvaariumis: Kalad: 4 skalaari (Pterophyllum scalare), 4 siiami vetikamugijat (Crossoheilus siamensis) , 3 punakurk-kiriahvenat (Thorichthys meeki), 2 Herotilapia multispinosa, 2 Ancistrus dolichopterus. Taimi kokku 12 liiki, tigusid 3 liiki.
Veevahetustsükkel on laias laastus umbes 40liitrit (25%) iga kahe nädala tagant, raua ja makroelementide väetist lisan korra nädalas. Valgus on sees 12 tundi. Temperatuur 28°C.
Azoo filtri mootor ütles üles, filtrit siiski välja ei ole vahetanud, vett ajab läbi filtri akvaariumis olev pump.

Alustuseks siis

2007-01-09T23:39:00.001+02:00

Kaevasin oma kunagi nalja pärast prooviks tehtud bloogi välja. passwordi meelde tuletamine peale korduvaid üritusi ei õnnestunudki. Õnneks sai uue.

Kui ma selle asja kunagi tegin, siis mõlkus mõttes, et vähemalt oma akvaariumiga seotud sündmusi või mõtteid peaks siia kirja panema. Sellekohast päevikut olen ma vahelduva eduga isegi muud moodi aegajalt pidanud, kahjuks pole see aga kunagi väga järjepidevaks kujunenud. Eks alustan siis aga jälle uuesti, näis kaua seekord vastu pean.

Alustama peaks ilmselt millegi ajaloolisega. Päris oma akvaarimihobi algusaegasid ei hakka siinkohal heietama, võibolla võtan selle teema kunagi hiljem üles. Aga uuema aja algus võiks küll sobiv olla, eriti kuna see algus on ühes neist eelpoolmainitud päevikuhakatistes natuke kajastatud, saan spikerdada.

2003. aasta kevadel leidsin, et eluke on piisavalt stabiilseks muutunud, korteris suuremad mööbeldamised ja remontimised tehtud, akvaariumipidamise paus oli ka juba umbes 10 aasta pikkuseks veninud ja nii see otsus uuesti alustada tasapisi tuli. Maal pööningul oli alles kunagi koolipoisi taskuraha (100 rubla, kui mu mälu mind ei peta) eest ostetud 100-liitrine kast. See sai enne linna toomist uuesti üle värvitud ja igaks juhuks ka silikoonitud. Ka aluskapiks sai mingi ajast ja arust televiisori kapike. Sellele viimase sisemise kindluse ja välise esinduslikkuse saavutamiseks oli vaja ka natuke vaeva näha, aga üldiselt jäin ma tulemusega rahule.

Ajalooline kuupäev oli 21. juuni 2003, kui akvaariumisse lõpuks esimesed elanikud sisse lasti. Vesi sai mõni päev varem pandud, aga kuna selle kohta päevikus märkmed puuduvad, siis ei saa asjas ka 100% kindel olla. Tollel mainitud kuupäeval ma igatahes asustasin oma kasti Alikult saadud taimede ja tigudega. Veel samal õhtul tõin sinna ka 4 platyt. Kalad ja taimed elasid selle katse kenasti üle, sama ei saa kahjuks öelda tigude kohta. Järgmised asukad - skalaarid ja acistrused saabusid umbes kuu aja pärast, kummastki seltskonnast üks tegelane on mul siiamaani alles.

Tehnika pool oli alguses samuti üsna tagasihoidlik: mingi 10 a vana Soomest toodud sisefilter ja kusagil töölt leitud vene soojenduspulk. Suhteliselt kohe sai ostetud ka Poolas valmistatud kaas-valgusti. Selles oli vaid üks 18w valgustoru, aga nii ta jäi peaaegu kaheks aastaks. korralik välisfilter Eheim Professional 2322 sai soetatud suve lõpus. Ligikaudu läks mul selle hobi taaskäivitamise peale esimestel kuudel 4000+ krooni.

Pilt kogu sellest kupatusest on tehtud umbes 2 aastat hiljem vahetult peale seda kui ma kaane alla 2 lisatoru monteerisin. Üldse kokku oli selle konkreetse settingu eluiga 2 aastat ja 4 kuud. Nii nagu juhtub iga korraliku akvaristiga juhtus ka minuga see, et iga kast jääb lõpuks natuke väikeseks ja kõige parem viis kiusatusest lahti saada on talle järele anda. Aga tühjalt ei seisa ta mul praegugi mitte...

Esimene sissekanne

2005-08-19T21:06:00.000+03:00

See on ainult prooviks, nii et ärge pahandage :)